WSJ: Hegseth loobus plaanist Euroopas veelgi ulatuslikumalt vägesid kärpida

USA kaitseminister Pete Hegseth plaanis ulatuslikult vähendada Ühendriikide vägede arvu Euroopas, kuid taganes plaanist pärast selle tutvustamist Valgele Majale, kirjutab The Wall Street Journal.
Hegseth plaanis möödunud kuul sõita Brüsselisse, et teha NATO sõjaliste juhtide kohtumisel rabav avaldus.
Allikate teatel kavatses minister teatada USA uutest vägede kärbetest Euroopas. Need pidanuks olema ulatuslikumad kui varem tühistatud soomusbrigaadi paigutamine Poolasse ja jalaväebrigaadi väljatoomine Rumeeniast.
Hegsethi ettepanek lükati aga tagasi pärast seda, kui seda tutvustati välisministrile ja president Donald Trumpi riikliku julgeoleku nõunikule Marco Rubiole ning teistele kõrgetele ametnikele.
Selle asemel teatas Hegseth, et USA analüüsib oma vägede paigutust Euroopas. Ülevaatus võib kesta kuni kuus kuud.
Juhtum viitab sellele, et valitsus pole USA vägede võimaliku Euroopast vähendamise tempos ja ulatuses veel kokku leppinud.
Kuigi Trump on rääkinud NATO riikide karistamisest, kes tema hinnangul ei kuluta oma kaitsele piisavalt või ei toetanud USA sõda Iraaniga, on Hegsethi ettepanekud ja ägedad kõned häirinud nii liitlasi kui ka seadusandjaid. Nende seas on mitmeid juhtivaid vabariiklasi, kes kardavad, et minister tekitab alliansile püsivat kahju ja julgustab Venemaad.
Valge Maja suunas WSJ küsimused edasi kaitseministeeriumile. Pentagoni pressiesindaja Sean Parnell ütles: "Kaitseminister Hegseth tagas, et tema sõnum on kooskõlas presidendi eesmärkide ja tegevuskavaga, ning ta ei soovinud piirata presidendi otsustusruumi."
Eeldatavasti on USA vägede arv ja liitlaste kaitsekulutused peamiseks teemaks järgmisel nädalal Türgis Ankaras toimuval Trumpi ja NATO juhtide kohtumisel.
NATO ametnikud loodavad, et Ankara tippkohtumine näitab ühtsust USA-ga ja toetust Ukrainale sõjas Venemaa vastu. Samas kardetakse, et pinged Trumpiga võivad kohtumist varjutada. Ametnike teatel kaalub NATO loobumist plaanist korraldada järgmisel aastal tippkohtumine Albaanias.
"Ameerika Ühendriigid kulutavad NATO-le ja nende kaitsmisele pika puuga rohkem raha kui ükski teine riik, saamata sellest mingit kasu," kirjutas Trump neljapäeval sotsiaalmeedias.
Jaanuaris avaldatud Pentagoni kaitsestrateegia andis mõista, et USA vähendab oma sõjalist kohalolekut Euroopas, kuna keskendub rohkem Vaikse ookeani lääneosale ja läänepoolkerale. Strateegia kohaselt on eesmärk anda Euroopa riikidele peamine vastutus mandri konventsionaalse kaitse eest.
Mais tühistas Hegseth ootamatult Texase osariigist pärit soomusbrigaadi üheksakuulise rotatsiooni Poola. Otsus pälvis teravat kriitikat nii vabariiklastest kui ka demokraatidest seadusandjatelt ning tegi murelikuks Poola ametnikud. Viimased ütlesid The Wall Street Journalile, et nendega seda sammu ei arutatud.
See üllatas ka Trumpi. Ametnike sõnul helistas president hiljem Hegsethile ja küsis, miks ta kohtleb väärtuslikku liitlast nii halvasti. Seejärel teatas Trump 5000 sõduri saatmisest Poolasse, kuigi USA ametnike sõnul pole täiendavaid üksusi riiki siiani paigutatud.
Võimalus, et USA vähendab Euroopas vägesid veelgi, on endiselt õhus. Hegseth ja tema peamine poliitikanõunik Elbridge Colby on olnud eriti sihikindlad püüdlustes vähendada Euroopale pühendatud USA üksusi.
Nii Pentagonis töötamise aastatel kui ka väljaspool seda on Colbyt peetud prioriteetide seadjaks, kes pooldab USA kohustuste piiramist väljaspool Aasiat, et vabastada ressursse Pekingi vastu suunatud tegevusteks.
Sõda Iraaniga andis Hegsethile ja Colbyle uue võimaluse vägede paigutamise kohustused üle vaadata.
Kuigi Suurbritannia andis USA pikamaapommitajate kasutusse baasi, kust tehti rünnakuid Iraanile, keeldus Hispaania oma rajatisi operatsioonideks lubamast. Pärast seda, kui Saksamaa liidukantsler Friedrich Merz kritiseeris Trumpi administratsiooni Iraani-strateegiat, jätkas Trump mais Euroopa kritiseerimist ja ähvardas USA väed Saksamaalt välja tuua.
Pentagoni viimased algatused vägesid kärpida on teinud murelikuks nii vabariiklaste kui ka demokraatide seadusandjad. Nad lisasid sõjaliste kulutuste seaduse eelnõusse sätted, mis keelavad kaitseministeeriumil vähendada sõdurite arvu alla 76 000, kui riske pole eelnevalt hinnanud USA Euroopa väejuhatuse ülem ja staabiülemate ühendkomitee esimees ning sellele pole andnud kinnitust Hegseth ise.
Allikate teatel süvenesid need mured eelmisel kuul, kui Hegsethi büroo kavandas enne juunis toimuvat NATO kaitseministrite kohtumist telefonikõne seadusandjatega. Kui kõne aga toimus, ütles Hegseth vaid seda, et plaanib läbi viia ülevaatuse.
Ülevaatusest teatades suunas Hegseth kriitika Euroopa poole.
"Ärge saage valesti aru – sellest tuleb tõsine ülevaatus," ütles Hegseth NATO kaitseministrite kaks korda aastas toimuva kogunemise avamisel. "Selle eesmärk on tagada, et NATO liigub kiiresti ja pöördumatult sinnapoole, et Euroopa astuks esile ja võtaks peamise vastutuse Euroopa kaitsmise eest."
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: The Wall Street Journal










