Ukraina on pikalt andnud märku, et neil napib ballistiliste rakettide tõrjumiseks vajalikke Patrioti õhutõrjepatareisid ning ka neile sobivat laskemoona. Puuduse on tekitanud Venemaa pikaaegsed ja sagedased rünnakud.

"Siin on olnud perioode, kus Ukraina ei ole suutnud ballistiliste rakettide rünnakuid tõrjuda," märkis julgeolekuekspert Rainer Saks.

Saks selgitas, et ballistiliste rakettide tõrjumisega suudavad maailmas toime tulla vaid üksikute ettevõtete toodetud õhutõrjesüsteemid – peamiselt on need kas USA-s või Iisraelis toodetud.

Sõda Iraaniga on näidanud, et Iisraeli raketid on ballistiliste rakettide tõrjumisel tõhusad, kuid sõdiv riik ei ole seni Ukrainale oma süsteeme tarninud. Ülejäänud maailmas toodetud õhutõrjesüsteemidest on ballistilisi rakette võimeline tõrjuma ainult Patrioti rakett PAC-3. PAC-2 on aga mõeldud eelkõige lennukite ja tiibrakettide tõrjeks.

Saks nentis, et olukorra teeb problemaatiliseks asjaolu, et PAC-3 rakette toodetakse maailmas suhteliselt vähe. Kuna USA astus ka ise Iraaniga sõtta, on neil rakette vaja rohkem, kui nad olid oodanud.

"Paljudel riikidel on ohuhinnang Ukraina omaga sarnane: Vene, Iraani või ka Põhja-Korea ballistilisi rakette, mis on kõik toodetud Venemaa tehnoloogia põhjal, peetakse endale ohuks. Seetõttu ei saa neid rakette sageli ka raha eest Ukrainale tarnida," sõnas Saks.

Saks täheldas, et Ukrainal on ka vedanud – Venemaa raiskas varasematel aastatel arutul hulgal ballistilisi rakette ning ka nende tootmisrajatised on vahepeal Ukraina droonirünnakutes pihta saanud. "Õnneks ei ole neid praegu olnud piisavalt palju selleks, et Ukraina õhutõrje täielikult välja kurnata ja väga suurt kahju tekitada. Kahju on suur, mitte päris fataalne."

"Ega ei ole mingit toimivat lahendust, mis tagaks, et hakatakse rohkem PAC-3 rakette tootma. Pikemas perspektiivis on erinevates kohtades küll käimas mitmeid arendusi, aga nende relvastusse saamine on väga pikk protsess," ütles Saks.

Kõige kriitilisem vajadus nende rakettide järele ongi Ukrainas. "Kui lahendused oleksid olemas, siis oleks Ukraina tõenäoliselt valmis need kiiresti oma relvastusse võtma."

Saksa hinnangul on meediateated, nagu arendataks Ukrainas ballistiliste rakettide vastast raketti, liialdatud.

"Euroopas on samuti mitu firmat, kes seda teevad, aga hetkel näib, et ainuke reaalne võimalus endale toimiv kaitse ballistiliste rakettide vastu saada on ikkagi USA PAC-3 tootmine kohapeal või ostmine Iisraelist," lausus Saks.

Iisrael ei ole seni olnud valmis oma süsteeme Ukrainale müüma, kuigi mitmel Euroopa riigil, sealhulgas Eestil, on nende soetamiseks vajalik luba olemas.

Lõpliku lahendusena näeb Saks seda, kui Ukraina hakkaks PAC-3 rakette kohapeal tootma.

"Ega siin olegi muud, kui Ukraina peabki kuskilt mujalt ladudest neid rakette ükshaaval kerjama – valdavalt Euroopa riikidest, Aasiast (Ukraina toetajad Jaapan, Lõuna-Korea, Austraalia, kus see vist on samuti relvastuses) –, katsudes niimoodi kombineerides rünnata ka Venemaa ballistikavõimekust," lausus Saks.

Saksa sõnul on raske prognoosida, kaua võtab aega, et ballistiliste rakettide vastaseid õhutõrjerakette suudetakse toota ka suuremates kogustes. 

"Euroopas on tootmised korraldatud Saksamaal. Väga paljud riigid on huvitatud selle korraldamisest, nagu ka näiteks Poola, nii et koostöös nende riikidega tuleks tootmine püsti panna. Näib, et Ukraina võimalus on panna see tootmine püsti kas Poolas, Saksamaal või kuskil mujal või siis Ukrainas endas."

Ukrainas tootmise püsti panemine on aga keerukas – just nimelt Venemaa õhurünnakute tõttu.

"See esitab tootmisliinide rajamisele täiendava väljakutse, mistõttu need tuleks tõenäoliselt rajada maa alla, mis teeb asja kallimaks. Sõjatingimustes ei ole see võib-olla nii oluline, aga pärast sõjategevuse lõppu ei taha keegi neid rakette massiliselt lattu toota. Nii et väljakutsed on pigem ratsionaalsete otsuste tegemises, mis oleksid majanduslikult kõige vähem kulukad riigile, kes neid rakette tegelikult tootma hakkab," ütles Saks.

Kohtumine Valges Majas oli lootusrikas

Teisipäeval kohtus Ukraina president Volodõmõr Zelenski Ühendriikide presidendi Donald Trumpiga. Enne Valges Majas toimunud kohtumist andis Zelenski mõista, et üks võtmeteemasid on Ukraina õhutõrje.

Kolmapäeval ütles Zelenski väljaandele Axios, et taotleb USA-lt erakorralist Patriotide paketti, et aidata tõrjuda rünnakuid Ukraina energeetikataristu vastu.

Zelenski rõhutas, et kui probleemi talveks ei lahendata, võib Venemaa rünnata Ukraina elektrijaamu, mille tulemusel jääksid miljonid ukrainlased kütteta.

Juuli alguses Türgis toimunud NATO tippkohtumisel arutasid Zelenski ja Trump võimalust, et USA annab Ukrainale litsentsid Patriot-rakettide tootmiseks.

Zelenski sõnul nõustus Trump teisipäevasel kohtumisel tootmislitsentsidega edasi liikuma.

Isegi kui Ukraina litsentsid saab, kulub suurte raketikoguste tootmiseks üks kuni viis aastat. Ukraina presidendi sõnul on see aga liiga pikk aeg. "Me vajame Patriote eile," rõhutas Zelenski ja lisas, et taotleb talveks 300 Patrioti raketti. 

Trump lubas küll aidata, kuid nentis, et see on Iraani sõja tõttu keeruline, lisas Ukraina president.

Venemaa kasutab Ukraina vastu igas suuremas rünnakus 30–40 ballistilist raketti. Venemaa korraldab kolm kuni viis sellist rünnakut kuus, ütles Zelenski.

Zelenski sõnul uurib ta koos USA kaitseettevõtetega ka võimalust kohandada Ukrainas toodetud ballistilisi rakette selliselt, et neid saaks kasutada õhutõrjes.

"See tuleb kiirem ja odavam," ütles Zelenski.

Saks: Ukraina peab ise tootmisvõimekuse üles seadma

Julgeolekuekspert Rainer Saks rõhutas, et kuigi USA-l on Ukrainale sõjaliselt palju pakkuda, on Ukrainas aru saadud, et sõjalised võimed, mis ei ole enda arendatud, ei kesta ilmselt kaua.

Ukraina on varem küsinud USA-lt näiteks rakette Tomahawk, mille tarnimisest Trump aga keeldus.

"Neil on vaja üles ehitada selline heidutus Venemaa vastu, mis oleks Venemaa juhtidele veenev, et neil ei ole mingit lootust," sõnas Saks. "Tomahawki rakettide tarne on võimalik mingisuguse diplomaatilise manöövriga peatada. Neid tarneid ei saa olla nii palju, et see otsustavalt sõjategevuse vaekausi Ukraina kasuks kallutaks. Küll aga, kui Ukraina suudaks ise selliseid rakette toota ja näitaks, et suudab neid toota suures koguses, oleks see Venemaa jaoks kohe kardinaalselt teistsugune olukord."

Praeguse USA administratsiooni sõnumid viitavad aga sellele, et Venemaa survestamine läbirääkimiste laua taha toimub eelkõige sanktsioonide ja diplomaatia, mitte relvatarnete kaudu.

"Minu hinnangul on see praegu see, mida USA ja Ukraina üritavad koostöös saavutada. Kuna võimaluste aken – seoses riigiduuma valimiste lähenemisega – on vähemalt hüpoteetiliselt olemas. Pärast valimisi see aken tõenäoliselt sulgub," sõnas Saks.

Saksa hinnangul võis ka see olla Trumpi ja Zelenski kohtumise üks peamine küsimus.

Kui Ukraina suudab õhutõrjerakettide tootmise käivitada ning Venemaa saab aru, et Ukrainal on tekkinud püsiv võime, siis ei oma enam erilist tähtsust see, kas Venemaa suudab toota 60 Iskanderi raketti kuus, rõhutas Saks.

Herem: lisaks rakettidele napib ka Patrioti laskeseadmeid 

Endise kaitseväe juhataja kindral Martin Heremi sõnul ei piirdu probleem üksnes Patrioti rakettide nappusega. Ka Patrioti laskeseadmeid on Ukrainal vähe, mistõttu on võimalik kaitsta peamiselt suuremaid linnu ja strateegilisi objekte. 

Herem märkis, et Patriot ei kata ballistiliste rakettide vastu enam kui umbes 20-kilomeetrist raadiust. "Võib-olla isegi vähem, sest ballistilised raketid tulevad ülevalt alla väga kiiresti," sõnas ta.

Venemaa korraldab massilisi drooni- ja raketirünnakuid, et Ukraina õhutõrjet kurnata. Päeval laseb Venemaa 20 protsenti õhuründevahenditest ja öösel enamuse. See paneb õhutõrjujad suure koormuse alla. 

"Seda kogu selle massiga saavutataksegi. Selle sees tuleb lõpuks mõni ballistiline rakett, millest sa kolmandiku oled üldjuhul kätte saanud, ja nüüd ei ole sul enam õhutõrjemoona nende tabamiseks. See on probleemne, kuigi julgen öelda, et Ukraina õhutõrje Patriotiga on olnud edukam, kui läänestandard ette näeb," rõhutas ta.