Akaeemik Hillar Aben (03.12.1929–21.01.2024) oli mehaanikateadlane, fotoelastsuse ekspert, kelle elutööks oli klaasi sisepingete mõõtmine. Ligi poole ehk 46 aastat oma elust panustas ta lisaks erialasele tegevusele Eesti teaduste akadeemia töösse, seisab teaduste akadeemia järelehüüdes.

"Kaotasime tema näol mitte ainult sädeleva ja ülikõrge eani viljaka teadlase, vaid ka Eestile pühendunud patrioodi, klassikalise vana kooli härrasmehe, kes alati korrektne, viisakas, abivalmis ja läbilõhki aus; hea õpetaja, sõbra, ja kaasvõitleja, kes kuhjaga täitis akadeemikule seadusega pandud kohust edendada isikliku loova töö kaudu teadust ning väärtustada teadust, kultuuri ja haridust," märgiti järelehüüdes.

Abeni elutööks sai fotoelastsus ehk tehnoloogia, mis võimaldab mõõta silmale nähtamatuid pingeid läbipaistvates keskkondades. 1957. aastal kaitses Aben tehnikakandidaadi väitekirja (tänapäeval oleks see PhD kraad) ja 1966. aastal NSV Liidu süsteemi tehnikadoktori kraadi. 1977. aastal valiti ta Eesti teaduste akadeemia liikmeks mehaanika alal.

Teaduste akadeemia küberneetika instituudis alustas Aben instituudi loomisest (1960) mehaanika ja rakendusmatemaatika sektori juhatajana, vedas teadusala asedirektori ja direktorina instituudi maja ehitamist 1980-ndatel; edasi juhatas ta fotoelastsuse laborit (1989–2013) ning panustas juhtivteadurina ja veel kõrges vanuses konsultandina.

Abeni töö fotoelastsusega viis maailmakuulsate prints Ruperti pisarate mõistatuse lahendamine. Nende maokujuliste klaasvidinate pea on ülitugev, aga kui peenike saba katki murda, plahvatab kogu struktuur pulbriks. Seda avastust kajastav klipp kujunes 2017. aastal ajakirja Science kõige populaarsemaks teadusvideoks, märkis teaduste akadeemia.

Kahel korral on Abeni teadustööd tunnustatud Eesti vabariigi teaduspreemiaga, sealhulgas 2009. aastal suurima tunnustusega, nn avastuspreemiaga integraalse fotoelastsusmeetodi teooria, mõõtmistehnoloogia ja aparatuuri väljatöötamise ja rakendamise eest klaasitööstuses.

2001. aastal pälvis ta Valgetähe III klassi teenetemärgi, 2009. aastal Eesti teaduste akadeemia Nikolai Alumäe nimelise medali ning 2010. aastal Ameerika Ühendriikide eksperimentaalse mehaanika ühingu kõrgeima autasu – kutse pidada William M. Murray nimeline loeng ja sellega kaasneva medali.

Hillar Aben oli Euroopa teaduste akadeemia, Euroopa teaduste ja kunstide akadeemia, Soome tehnikateaduste akadeemia ning oma valdkonna mitmete rahvusvaheliste teadusühingute liige. Ta on töötanud külalisprofessorina Waterloo ülikoolis Kanadas, Poitiers' ülikoolis Prantsusmaal ja Bari polütehnilises instituudis Itaalias. Eestis oli ta aastatel 1994–2001 Vabariigi Presidendi akadeemilise nõukoja ja 1999–2002 riigi teaduspreemiate komisjoni liige ning 1995–2007 Eesti Teaduste Akadeemia Toimetiste peatoimetaja.