Riigikogu Euroopa Liidu Asjade Komisjoni (ELAK) liige Rain Epler (EKRE) saatis Jaanisoole 12. jaanuaril e-kirja, milles palus vastust ühel hiljutisel koosolekul vastamata jäänud küsimustele, mis puudutasid hoonete energiatõhusust. Kirja CC reale oli lisatud ka ELAK-i juht Liisa Pakosta (Eesti 200).

Kolm päeva hiljem vastas Jaanisoo Eplerile ja Pakostale lühikese kirjaga, et ta hea meelega vastab, aga küsis juurde, millise perioodi arvutusi on vaja. Epler kirjutas, et kuni aastani 2050. Selle peale sekkus Pakosta, kes leidis, et võiks 2030. aastani, mis oleks paremini hoomatav. Epler omakorda vastas, et sobib ka 2030, aga võiks vaadata ka edasi.

Sellega igati napp, kuid viisakas kirjavahetus lõppes. Kuid edasi läheb huvitavaks. Dokumendiregistris on ka kiri 16. jaanuarist, mille Jaanisoo saatis edasi oma kolleeg Hannamary Selile, et see vastust koostada aitaks.

Selles kirjas, mis ilmselt ei olnud mõeldud laiemale avalikkusele, kuid on saanud dokumendiregistris avalikuks, kirjutab asekantsler Jaanisoo: "Hei! Aita palun välja otsida Riigikogu ametlikus seisukohas mõju. See on seal kirjas. Anname siis peamiselt 2030. 2050 luuletan juurde (kokku oleme rääkinud 30 miljardist). Vastan ise otse ära, kiiret pole."

Selle peale Seli koostaski põhjaliku vastuse põhja.

ERR.ee pöördus kliimaministeeriumi poole täpsustava küsimusega, kas Jaanisoo kirjas kolleegile peegeldub tema suhtumine riigikogu liikmete päringutesse ja ka pikaajaliste kavade otstarbekusse.

Päringule vastas asekantsler Jaanisoo ise, kes vabandas ebaõnnestunud sõnakasutuse pärast.

"Kõne all on hoonete rekonstrueerimise eesmärkide saavutamiseks kuluvad summad. Kuna need numbrid tuleb erinevatest dokumentidest kokku tuua, siis tahtsin kolleegile anda märku, et esiteks tegelen sellega ise ning teiseks, et leian vastuse erinevatest allikatest, näiteks hoonete rekonstrueerimise pikaajalisest strateegiast ja LIFE IP BuildEst teadus- ja arendusprogrammi materjalidest. Oleksin võinud tõepoolest selguse mõttes kasutada ühesemalt mõistetavaid sõnu, nagu "lisan" või "arvutan" või "täiendan" vms. Arvestan sellega edaspidi."

Jaanisoo lisas, et suhtub ühtviisi tõsiselt nii riigikogu liikmete kui ka kõigi teiste päringutesse ja küsimustesse, samuti riigi pikaajalistesse eesmärkidesse.

Rain Epler ütles, et mõistab, et Jaanisool ei jäägi praeguses olukorras muud üle, kui PR-osakonna abiga koostada sõnum, mis püüab näidata sõnakasutust hoopis teises tähenduses. 

"Ütlen siiski, et sinu püüdlus anda väljendile "luuletan juurde" tähenduseks "lisan" või "arvutan" või "täiendan", ei ole absoluutselt usutav. Et see ei jääks pelgalt minu arvamuseks, lisan juurde lingi ka ÕS-i käsitlusele. Sinu saadetud töökäsuga haakub vast kõige paremini ÕS-i näidislause "Luuletas juhtunule poole juurde," märkis Epler.

Hoopis teistmoodi reageeris uudisele ELAK-i juht Liisa Pakosta, kes leidis, et "uudise tuum on kontekstist välja rebitud" ja et tal on "hirm, et kontekstist välja rebimise korral me kaotame sisulised arutelud".

Pakosta sõnul on Jaanisoo suhtumine riigikogusse olnud väljapaistvalt suurepärane.

"Muidugi peab tulevikku ennustama, ega ilma kristallkuulideta saagi rada valida ja liikuda, see on vältimatu osa tööst. Aga me saame ju kõik aru, et erakondlikust kuuluvusest sõltumatult on ehitusturgu perioodiks 2030–2050 veidi keeruline väga täpselt ennustada," teatas Pakosta.

Ivo Jaanisoo kiri originaalkujul:

From: Ivo Jaanisoo <[email protected]>
Sent: Tuesday, January 16, 2024 5:29 PM
To: Hannamary Seli <[email protected]>
Subject: FW: Küsimus numbrite kohta seoses hoonete energiatõhususe eesmärkide elluviimisega

Hei! Aita palun välja otsida Riigikogu ametlikus seisukohas mõju. See on seal kirjas.
Anname siis peamiselt 2030. 2050 luuletan juurde (kokku oleme rääkinud 30 miljardist).
Vastan ise otse ära, kiiret pole.

Tervitan
Ivo