X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Indrek Neivelt: kui laev lekib, tuleb hakata auke kinni panema

Foto: Priit Mürk/ERR

Eesti majandus on kaheksa kvartalit järjest kahanenud, kuid valitsus on tegelenud viimase aasta jooksul väikeste probleemide lahendamisega, märkis ettevõtja Indrek Neivelt "Esimeses stuudios". Tema hinnangul tuleb majanduse turgutamise nimel anda ettevõtetele tegutsemiseks odavaid sisendeid, eelkõige soodsamat energiat.

Neivelt tõdes, et kuigi Eesti praeguste majandusraskuste taga on ka objektiivseid põhjuseid, näiteks see, et energeetika sai Venemaa täiemahulise sissetungi järel pihta, oleks Eesti pidanud ka ise tegutsema rohkem ettepoole vaadates. Majandusolukorra parandamiseks tuleks tema sõnul suuremaid otsuseid teha.

"Kui laev lekib, siis tuleb hakata auke kinni panema," ütles ta. "Me oleme aasta aega tegelenud pisikeste aukudega. Suured augud on lahti. Pisikesed augud oleme üritanud kinni panna vaikselt, kust saaks 10-miljonilise augu, veel teise 10-miljonilise augu. Aga siis ühest kohast jookseb 200-300 miljonit välja, mujalt jookseb 150 miljonit välja. Sellega tuleb hakata tegelema," rääkis ta.

Üks oluline asi, millega tegeleda vaja, on Neivelti hinnangul energia hind.

"Miks meil ei ole EstLink 3? Miks? Soomlased ütlesid mitu aastat tagasi, et neil pole aega tegeleda sellega, tegeleme pärast aastat 2030. Aga kas meie peaminister või keegi minister läks sinna – ma tean, omal ajal Juhan Parts käis seal, et neid esimesi kaableid mere alla saada –, kas keegi on meil üldse helistanud sinna, kohapeal rääkinud? Kuni selleni välja, et soomlastel oli vaja meie heakskiitu NATO-ga ühinemiseks, oleks öelnud, et teeme toru sinna alla. Kõik muud asjad. Ühendused selles mõttes," selgitas ta.

Ta lisas, et valitsus peab ettevõtjatele rääkima juttu, mis on neile ka usutav. "Ettevõtjale on vaja anda loogilist juttu. Kui tuleks näiteks Tiit Vähi või keegi teine, räägiks loogilist juttu, siis ettevõtja jääks ka uskuma seda asja. Aga praegu usku pole sellesse, mida keegi räägib," märkis Neivelt.

Neivelti sõnul on praeguses majandusolukorras raskusi paljudel väikeettevõtetel, kuid kriisis on selgelt võitnud suuri kasumeid teeninud pangad. Pankade maksustamist pooldav Neivelt märkis aga, et olulisem sellest, kui palju kasumit pangad teenivad, on see, et ettevõtjatele oleks tegutsemiseks vajalik sisend konkurentsivõimeline.

"Me ei peaks rääkima sellest, kas pangad teenivad kasumit palju või vähe. Ettevõtjaid huvitab see, mis on laenu hind. Mis on meie sisend. Meie sisend peab olema konkurentsivõimeline. Samamoodi ka eluasemelaenud. See tegelikult on see, millega riik peaks tegelema ja vaatama seda. Panema suured augud kinni, et me oleksime konkurentsivõimelised – et meil oleks konkurentsivõimelised laenuintressid, et meil oleks konkurentsivõimeline energia –, ja mitte toetustest rääkima. Ettevõtjad on valmis konkureerima, teades, mida teha. Aga nad tahavad konkurentsivõimelisi sisendihindu teada," rääkis Neivelt.

Kas taastuvelektriga on võimalik olla konkurentsivõimelisem?

Indrek Neivelti hinnangul ei pruugi taastuvelektrile üleminek Eesti ettevõtjaid konkurentsivõimelisemaks muuta.

"Ma ei saa sellest aru, kuidas on võimalik üldse taastuvelektriga olla konkurentsivõimelisem kui teised. Kui me päikesepaneeli paneme, siis see on 20 kuni 25 protsenti vähemefektiivne. See tähendab, et meil on alati kallim. Ja päike paistab siis, kui meil pole väga suur tarbimine. Me tuulega saaksime elektri kätte ja konkurentsivõimelise hinna, aga kuna meil on seoses meie kliimaga tarbimise tipud palju teravamad kui lõuna pool – meil on külmem ja tavaliselt, kui meil on külmem, siis meil tuult ei ole, siis tarbimise tipud on kõrgemad. See tähendab, et meil peab olema salvestus, mis praegu on absurdselt kallis. Või meil peab olema juhitavat võimsust kõrval," rääkis Neivelt.

"Ma väidan, et me oleme tegelikult taastuvelektriga kallimad, me ei suuda saada konkurentsivõimelisemat hinda. Ma oleks väga rõõmus, kui ma eksin, kui keegi seletaks ära, et see on vale loogika," lisas ta.

Neivelt on võrrelnud taastuvenergiat kabrioletiga, millega vaid suviti sõita saab.

"Kui tuult pole, sul peab olema teine võimsus kõrvale ehitatud. See tähendab, et sul peab olema kaks jaama, paned ühe või teise käima. See on täpselt nagu kaks autot – üks korralik, millega saad poris ja lumes sõita ja teisega suvel asfaldil. Minu jaoks taastuvenergia meie kliimas on selline kabrioleti lugu. Lõuna-Prantsusmaal või Hispaanias saab kabrioletiga väga hästi sõita," selgitas ta.

"Me oleme kliimas, kus meie küttekulu on Kesk-Euroopaga võrreldes poolteist kuni kaks korda suurem. Kogu aeg siiani oleme seda kompenseerinud sellega, et meil on lihtsalt odavam tooraine olnud käes," lisas ta.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: