X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Kontrollikoda: biokütuste tulevik Euroopa Liidus on hägune

Keit Pentus-Rosimannus Vikerraadios
Keit Pentus-Rosimannus Vikerraadios Autor/allikas: Arp Müller

Euroopa Kontrollikoja aruanne hoiatab, et kuigi Euroopa Liit on investeerinud 430 miljonit eurot biokütuste arendamisse, ei ole need endiselt konkurentsivõimelised ega ka alati keskkonnasõbralikud.

Kontrollikoja liige Keit Pentus-Rosimannus ütles eriaruannet selgitades, et biokütuste puhul näeb kontrollikoda Euroopa Liidu tasandil kolme peamist probleemi: vähene keskkonnasõbralikkus, biomassi kättesaadavus ja suured tootmiskulud. Samuti puudub Euroopa Liidul pikaajaline terviklik kava biokütuste kasutamise tuleviku kohta.

"Euroopa Komisjon eeldas, et biokütused suurendavad energiasõltumatust, aga tegelikkuses on sõltuvus teistest riikidest kasvanud, näitena võib tuua kasutatud toiduõli sissetoomise Hiinast ja Malaisiast. Biokütuste sektor konkureerib tooraine pärast teiste, eelkõige toiduainesektori, aga ka kosmeetika-, farmaatsia- ja bioplastisektoriga. Võrreldes fossiilkütustega ei ole biokütused oma kallima hinna tõttu muutunud ka majanduslikult elujõuliseks," rääkis Pentus-Rosimannus.

Eriaruandes tuuakse välja, et biokütustest saadavat keskkonnakasu hinnatakse sageli üle. Biokütuseid toodetakse tihti toorainetest, mille kasvatamine tähendab metsade maha võtmist või toidu tootmiseks mõeldud põllumaaga konkureerimist. See tõstatab eetilise küsimuse - kas prioriteediks on toit või kütus, seisab Pentus-Rosimannuse teates.

Pentus-Rosimannuse sõnul puudub EL-il biokütuste pikaajaline kava. "Euroopa Liidu biokütuste poliitikat ja prioriteete on tihti muudetud. Selline tuulisus juhtimises mõjutab investorite otsuseid valdkonda raha paigutada," nentis Eesti esindaja Euroopa Kontrollikojas.

Aastate jooksul on muutunud ka poliitika kontekst: "Suur panus elektriautodele ja plaan lõpetada 2035. aastaks uue bensiini- ja diiselmootoriga autode müük võib tähendada, et biokütustel ei olegi EL-i maanteetranspordis suurt tulevikku."

Nende põhjuste koosmõjul on täiustatud biokütuste kasutuselevõtt oodatust aeglasem. Kõik EL-i riigid kehtestasid kütusetarnijatele kohustuslikud eesmärgid tagamaks, et taastuvenergia osakaal maantee- ja raudteetranspordis oleks 2020. aastaks vähemalt 10 protsenti ja 2030. aastaks 14 protsenti. Seitse riiki (Rootsi, Luksemburg, Eesti, Soome, Madalmaad, Malta, Sloveenia) saavutasid oma 10 protsendi eesmärgi ainuüksi biokütuste abil. Enamik EL-i riike (sealhulgas Kreeka, Poola, Rumeenia, Prantsusmaa ja Hispaania) 2020. aastaks seatud eesmärke aga ei saavutanud.

Perioodil 2014-2020 eraldas EL ligikaudu 430 miljonit eurot teadusprojektidele ja biokütuse kasutuselevõtu edendamiseks.  

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: