Maardu kaubajaamas valitseb raudteel tühjus. Aastaga kahanes veosekäive ehk vedamine tonnkilomeetrites raudteel 40 protsenti.

"Eelmise aastaga võrreldes miinus 40 protsenti. (Veel veetakse) põlevkivi, et katlad töös hoida. Ja kütused on vast teine suurem kaubagrupp. Need (kütused), mis tulevad Leedu Orleni naftarafineerimistehasest," ütles Eesti Raudtee kommertsjuht Arthur Raichmann.

Riigisiseste kaubavedude maht aastani 2022 kasvas ning ületas 12 miljoni tonni, kuid vähenes eelmisel aastal 7,2 miljoni tonnini. Transiitkaupade veomaht hakkas raudteel kahanema juba 2021. aastal, aga pärast Ukraina sõja algust kukkus järsult. Kui 2021. aastal oli transiit 9,5 miljonit tonni, siis eelmisel aastal vaid 2,1 miljonit. Võrreldes tippaastatega on kaubaveomahud tänaseks vähenenud kümnetes kordades. 

"Tundub, et see trend ülespoole kuidagi ei lähe ja isegi samale tasemele ei paista jäävat. Pigem täna räägime rohkem reisijateveost kui kaubaveost," nentis Raichmann.

Vedude vähesuse tõttu Eesti Raudtee kahjum iga aastaga kasvab. Riik katab eelmise aasta kahjumit 31 miljoniga ja see kulu üha suureneb.

"Riigieelarve perspektiivis on (kulu) kuskil 38 kuni 40 miljonit nelja aasta perspektiivis suurenemas," märkis kliimaministeeriumi asekantsler Sander Salmu.

Taristu pidamine on üks riigi ülesandeid ja seega kahjumi katmist jätkatakse. Raudteevõrk ise on kaubaveo asemel muutumas reisijateveo taristuks.

"See trend on juba alates 2008. aastast olnud. Aga me kindlasti 2030 ja sealt edasi me näeme, et raudteele tuleb oluliselt suurem tähtsus, kui valmis saab Rail Baltic ja põhja-lõuna suuna koridor, mis kindlasti on potentsiaaliga tänast raudtee kaubamahtu suurendamas," ütles Salmu.