Esialgsete tulemuste kohaselt võitis Alijev valimised 92,1 protsendi häältega, kui tulemused olid välja kuulutanud pea kõik valimisjaoskonnad. Valimisaktiivsus oli 67,7 protsenti, ütles keskvalimiskomisjoni juht Mazahir Panahov pressikonverentsil.

Peamised opositsiooniparteid boikoteerisid valimisi.

"Tegemist on vaid demokraatia imiteerimisega. Riigis ei ole tingimusi vabade ja õiglaste valimiste läbiviimiseks," ütles opositsioonilise Rahvarinde juht Ali Kerimli.

Alijevi kuus vastaskandidaati on vähetuntud ja nad on tegelenud pigem tema ülistamisega.

Alijev kuulutas eelmisel kuul, et seekordsed presidendivalimised tähistavad uue ajastu algust, kuna need peetakse esmakordselt kogu riigi territooriumil. Tegemist oli selge viitega Mägi-Karabahhile, mille Aserbaidžaan hõivas mullu septembris.

Aserbaidžaani võimud on viimastel kuudel suurendanud survet sõltumatule meediale, sealhulgas võtnud kinni kriitiliselt meelestatud ajakirjanikke, kes on paljastanud korruptsiooni kõrgel tasemel.

"Eskaleeruv mahasurumine enne valimisi on mitte ainult rünnak inimeste õiguste vastu, see on ulatuslik, koordineeritud rünnak tsiviilühiskonna ja õigusriigi vastu," ütles teisipäeval Amnesty International.

Praegu 62-aastane Alijev valiti esmakordselt presidendiks 2003. aastal pärast oma isa Heidar Alijevi surma, kes oli valitsenud riiki alates 1993. aastast. Ta valiti riigipeaks tagasi 2008., 2013. ja viimati 2018. aastal.

2009. aastal muutis Alijev riigi põhiseadust nii, et ta saaks kandideerida piiramatul arvul kordi. 2016. aastal võeti Aserbaidžaanis vastu põhiseadusmuudatus, mis pikendas presidendi ametiperioodi viielt aastalt seitsmele.

Tugevdades dünastia võimuhaaret, määras president oma abikaasa Mehriban Alijeva esimeseks asepresidendiks.