X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Helsingi hakkas lume merrekallamise kohas diiselmootoriga mulle tegema

Merevee mullistamise projektijuht Erkki Sarvi.
Merevee mullistamise projektijuht Erkki Sarvi. Autor/allikas: YLE/ANTTI KOLPPO

Igal aastal kallab Helsingi linn Hernesaari piirkonnas merre kuni 30 000 autokoormat linna tänavatelt koristatud lund. Nüüd on sinna paigaldatud mullikardin, mis peaks takistama lumega kaasa tulnud prügi merre liikumist.

Meres ulbivad räpased lumekamakad. Nende vahel sõidab väike alumiiniumpaat, kuhu kaks kollastes vestides meest prügi koguvad.

Veoautod veavad lund Helsingi kesklinna tänavatelt Soome lahe rannikul asuva Hernesaari asumi tippu. Vastaskaldal on Suomenlinna, Harmaja ja Pihlajasaari.

Ala on merepoolsest küljest piiratud punase barjääriga. Selle kõrval tekivad veepinnale muljet avaldava kiirusega suured ringid. Tegemist on põhjast pinnale tõusvate õhumullidega.

Õhumullide tekitamise eesmärk on lume merre lükkamisest tingitud keskkonnamõju vähendamine. Merre on paigaldatud mullikardin, mis ulatub merepõhjast kuni pinnani. Umbes 600 meetri pikkune mullikardin koosneb kahest õhukompressorist ja kolmest mere põhja asetatud voolikust, milles on tehtud iga pooleteise sentimeetri järel augud.

"Meres olevatesse voolikutesse pumbatakse õhk. See tekitab palju pinnale kerkivaid mulle," ütleb Soome rahvusringhäälingule Ylele projektijuht Erkki Sarvi Helsingi linnakeskkonna osakonnast.

Seni on prügi liikumist väljaspool vastuvõtuala takistatud poidega. Prügi on veepinnalt kogutud ka paadiga.

Projektijuht Sarvi sõnul on mullikardin märkimisväärne edasiminek. "Uuringute järgi takistab mullikardin ühest millimeetrist kuni meetrini ulatuvate prügiosakeste levimist piirkonnast väljapoole," ütles ta.

Aastas tuuakse Hernesaari asumisse kesklinna tänavatelt umbes 20 000 kuni 30 000 veoauto koormat lund. Lumi sisaldab ka sellega kaasa tulnud prügi.

Nii koguneb talve jooksul merepõhja palju jäätmeid. Sügisel tõstetakse need merest välja.

"Lume sees on muuhulgas pappi, puitu, plasti, pudeleid ja suitsukonisid," ütles projektijuht.

Mullikardina süsteemi paigaldamine läks linnale maksma umbes 150 000 eurot. Tegevuskulud on praegu 2000 kuni 3000 eurot päevas.

"Esialgu töötavad õhukompressorid diislikütuse peal, mistõttu on püsikulud üsna suured. Oluliselt vähenevad need järgmisel talvel, kui kompressorid pannakse töötama elektri abil," lubas Sarvi.

Mullikardin on ostetud Kanadast. Seal on sarnaselt jõesuudmetes tõkestatud prügi sattumist järvedesse ja merre. Ka Hollandis kasutatakse kanalites mullikardinat.

Süsteem paigaldati Hernesaari piirkonda, kuna lume vastuvõtmist võimaldav keskkonnaluba eeldas merepõhjast maapinnani ulatuvat konstruktsiooni, mis takistab prügi levikut.

Mullu septembris andis regionaalamet linnale ajutise keskkonnaloa lume merre kallamiseks. Keskkonnaluba kehtib kuni 2031. aasta oktoobri lõpuni.

"Loodame, et saame ala seniks kasutada, sest see on kesklinna korrashoiu seisukohalt oluline," ütles Sarvi.

Helsingi eesmärk on lõpetada 2033. aastaks lume kallamine merre. Hernesaari lume vastuvõtupunkt tahetakse asendada 20 väikesest sulatamispunktist koosneva võrgustikuga, mis suudaks talve jooksul sulatada kokku üle 35 000 koorma lund. Kohalikud sulatamispunktid lühendaksid ka lume transpordiks kuluvaid vahemaid.

Võimalik keskkonnakaitseseaduse muudatus võib peatada lume merre kallamise aga plaanitust kiiremini.

Toimetaja: Mark Gerassimenko

Allikas: Yle

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: