Euroopa Komisjon arendab oma kaitsetööstuse strateegiat, mis tugineb komisjoni senisele kogemusele ühiste vaktsiini- ja gaasihangete korraldamisel, ütles von der Leyen Financial Timesile.

"Me peame kulutama rohkem, me peame kulutama paremini, me peame kulutama Euroopas," ütles komisjoni president.

Komisjoni kaitsetööstuse tugevdamise strateegia saab avalikuks juba veebruari lõpus. Siiski vajab plaan liikmesriikide heakskiitu, millest osad võivad suhtuda vaoshoitult Euroopa Komisjoni katsele tsentraliseerida kaitseinvesteeringute-alaste otsuste langetamist.

"Meil on väga killustunud kaitseturg ning see peab muutuma. Mis on komisjoni pädevus? See on tööstus, see on meie põhitegevus. Me loome võimalusi, mitte ei osta," ütles von der Leyen.

Euroopa Komisjoni juht lisas, et Brüsseli eesmärk on tagada, et Euroopa kaitsetööstus on võimeline vastama kõrgenenud geopoliitilistele ohtudele. Komisjoni plaan hõlmab enda alla EL-i eelarve kasutamist liikmesriikide ühiste relvahangete toetamiseks ning garantiide andmist, et kaitsetööstuse toodangut ka päriselt ostetakse, ütlevad ametnikud.

"Me tegime sama vaktsiinide ja gaasiga," viitab von der Leyen EL-i ühiste hangete korraldamisele vaktsiinide ja gaasi ostmiseks. EL-i hange tõi kaasa vaktsiinide tootmise järsku kasvu.

Komisjoni uus plaan võib aidata konsolideerida Euroopa kaitsetööstust, mis on seni opereerinud suuresti rahvusriikide tasemel. Samuti soovib von der Leyen, et EL-i liikmed ostaksid rohkem Euroopas, mitte USA-s toodetud relvi.

"Me peame parandama investeeringute tootlust siin EL-is. Meil on vaja, et arvestatav osa Euroopa maksumaksja rahast oleks kulutatud Euroopa Liidu sees. Me peaksime motiveerima liikmesriike tegema koostööd. Oletame, et teil on vaja uut tanki. Tehke siis koostööd!" ütles komisjoni president.

Pärast külma sõja lõppu arvasid paljud poliitikud, et riigikaitsekulutusi saab vähendada, kuid Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu purustas selle illusiooni. Euroopas asuvad NATO riigid, millest enamik on EL-i liikmed, kulutavad kokku sel aastal üle 350 miljardi euro riigikaitsele. Veel 2014. aastal oli vastava näitaja 210 miljardi euro ringis.

"Kaitstus on oluline. 20, 30, 40 aastat järjest pidasime rahu all silmas Euroopa integratsiooni ja rahu Euroopas. Nüüd räägime esimest korda kaitsest väliste ohtude eest. Me mõistame ohumärke ning me peame olema ettevalmistunud," lisas von der Leyen.

Lühiajalises perspektiivis on kriitilise tähtsusega suurendada kaitsetööstuse tootmisvõimet, et jätkata Ukrainale relvaabi osutamist, ütles Euroopa Komisjoni juht. Kuid pikas plaanis on EL-i kaitsetööstuse strateegia eesmärk tugevdada pikaajalist Euroopa julgeolekut.

Plaan rajaneks osaliselt juba olemasolevatele programmidele, näiteks eelmisel aastal käivitatud 300 miljoni eurosele fondile, mis on mõeldud Ukrainale saadetud laovarude taastamiseks korraldatud ühiste hangete toetamiseks.