Von der Leyen ütles, et demokraatiatena, mis seisavad silmitsi rahvusvahelise reeglitepõhise süsteemi murenemisega, peavad Brüssel ja Ottawa tihedamalt kokku hoidma.

"Ma soovin teiega koostööd teha, et avada Kanadale uks EL-i esimeseks assotsieerunud liikmeks saamisel," ütles von der Leyen Kanada peaministrile Mark Carney'le, kes osales tema Euroopa Parlamendis peetud aastakõnel.

Carney on püüelnud tihedamate sidemete poole Euroopa Liiduga, kuna mõlemad püüavad distantseeruda president Donald Trumpi juhitavast vaenulikust USA-st.

Carney on esimene välisriigi valitsusjuht, kes osaleb Strasbourgis iga-aastasel kõnel "Olukorrast Euroopa Liidus". Tema visiidi eesmärk on anda hoogu järgmisel kuul Montrealis toimuvale EL-i ja Kanada tippkohtumisele.

Von der Leyeni sõnul on aeg liikuda kaubanduspõhiselt koostöölt laiema "tulevikuliidu" juurde ja viia suhted Kanadaga kõrgeimale võimalikule tasemele.

"Me hakkame tegelema intelligentse tootmisega, loome tehnoloogialiidu, lõimime kaitsetööstuslikud baasid ja teeme Arktikast ühise lipulaevaprojekti," ütles von der Leyen.

Teiste koostöövaldkondadena nimetas ta energeetikat, kriitilise tähtsusega maavarasid, akusid, tehisintellekti, küber- ja majandusjulgeolekut.

"See on partnerlus, mis pole suunatud kellegi teise vastu, vaid meie ühise tugevuse nimel," lisas ta.

EL-i aluslepingud ei näe ette assotsieerunud liikmeks saamise võimalust. Selle idee pakkus aga esimesena välja Saksamaa kantsler Friedrich Merz käesoleval aastal seoses Ukrainaga.

Selle kava kohaselt, mis pälvis Kiievis jaheda vastuvõtu, kuna riik taotleb täisliikme staatust, oleks Ukrainal olnud lubatud osaleda ühenduse tippkohtumistel ja omada esindajat Euroopa Komisjonis.

Samuti oleks riik saanud osa EL-i eelarvest, kuid ilma täieliku hääleõiguseta.

Hoolimata USA tollidest ja Hiina konkurentsist, on Brüsseli ja Ottawa vahel juba praegu märkimisväärne koostöö. Lisaks sai Kanadast sel aastal esimene EL-i-väline riik, kes liitus olulise kaitselaenuprogrammiga.

"Me usume, et võim ei kuulu kõige tugevamatele, rikkamatele ega häälekamatele, vaid meile kõigile ning et demokraatiatel on vabadus valida, kellega koostööd teha," leidis von der Leyen.