Rootslased on osavad kõiges, mis toimub vee peal, all või põhjas, ütles Saska. Kuigi ka sakslastel on allveelaeavad ning poolakad plaanivad uusi osta, siis rootslastel on just Läänemerel allveelaevadega pikk kogemus ja sellega kogunenud asjatundlikkus.

"Nii allveelaevade endi kui ka allveelaeva tõrje tehnoloogias on nad kindlasti suured spetsialistid. Samuti miinitõrjes. Ja ka pealveetõrjes, kui me räägime laevatõrje rakettidest," ütles Saksa.

Kahtlemata on Rootsi mereväelased oma ala tipud, kinnitas Saska. Seega toob Rootsi Läänemerele NATO võimetes nii kvaliteedi kui kvantiteedi mõttes hüppe. Samas see muutus on pigem formaalne, tõdes Saska. Sest tegelikult on koostöö rootslastega juba nii tihe, et praktikas palju ei muutu.

"Lihtsalt nüüd ta on juriidiliselt ja poliitiliselt natuke teise varjundiga. Muidu oleks üleval küsimus, kas Rootsi osaleb ühes või teises koostööformaadis, säilitades neutraalsust või mitte," sõnas ta.

Rootsi liitumine tähendab, et viimane tükk Põhja-Euroopa julgeoleku puslest pannakse viimaks paika, ütles Reutersile Rootsi Kaitseuuringute Agentuuri analüütik Robert Dalsjö.

"Rootsi saab tänu liitlastele parema julgeoleku, mida katab ka Ameerika pakutud tuumaheidutus. Lisaks sellega lõppeb 30 aasta pikkune protsess, mille käigus Rootsi samm-sammult ütles lahti 200 aasta pikkusest neutraliteedi poliitikast ning nüüd on omaks võtnud uue strateegia, mis põhineb liitlassuhetel," ütles Dalsjö.

Saska rõhutas, et edaspidi on Rootsil ja Soomel selge roll NATO kaitseplaanides.

"Siiamaani tegime ju plaane, milles Soome ja Rootsi ei olnud sees. Nüüd on nad kahtlemata selle päris plaani osa koos oma kõikide võimekustega," sõnas Saska.

Saska ütles, et Rootsi liitumine lubab paremini valvata Läänemere merealust taristut, kuigi ka praegu on Läänemerel NATO seirepilt hea. Ta lisas, et üle kümne aasta on Läänemere riigid, välja arvatud Venemaa, omavahel luureinfot jaganud.

"Salastatud tasemel seireinfot ei ole siiamaani selles võrgus saanud liigutada, kuna kõik riigid ei ole olnud NATO liikmed. Seetõttu ei saanud NATO informatsiooni liigutada ja ka seetõttu, et kõikidel riikidel ei ole ühesugust krüptot ehk salastamisseadmeid. Nii et see kindlasti tiheneb, et me saame klassifitseeritud informatsiooni vahendada ja vahetada, sest me oleme kõik alliansi liikmed," lausus Saska.

Lisaks mereväele on rootslastel väga kulutõhus ning võimas õhuvägi. Eestile on veel ülioluline, et kui kogu Skandinaavia on NATO-s, on Baltimaid ülejäänud liitlastest märksa raskem ära lõigata. Põhjamaade lennuväljadelt saavad vajadusel nii Ameerika kui teiste liitlaste lennukid Eestile appi söösta.