Frederiksen ütles, et naiivne Euroopa ei tohi korrata 1930. aastatel tehtud vigu ning tugevdama oma kaitsetööstust, et ohjeldada imperialistlikku Venemaad. 

"Vabadusel on hind," ütles Frederiksen. 

"Euroopa vaatepunktist peame tunnistama, et me pole kulutanud piisavalt raha enda kaitseks ja julgeolekuks," lisas Frederiksen. 

Frederiksen viitas sellele, et alates külma sõja lõpust on Taani ja teised lääneriigid oma kaitsekulutusi kärpinud. Riigid kulutasid siis rohkem raha sotsiaalhoolekandele või langetasid makse. 

Financial Times toob välja, et Frederikseni sõnavõtud on olulised, kuna varem levisid meedias väited, et temast võib saada järgmine NATO peasekretär. Nüüd levivad meedias väited, et temast võib saada järgmine Euroopa Ülemkogu president. Samuti on Frederiksen üks Ukraina suurimaid toetajaid. 

"Ma näen üha agressiivsemat Venemaad kõigis aspektides, mitte ainult Ukrainas. Ja ma arvan, et peame endalt küsima. Kas see on Venemaa lõppeesmärk? Või osa sellest, mida nad tahavad saavutada Suur-Venemaa ülesehitamisel?" rääkis Frederiksen. 

Frederiksen tõi välja, et ekspansionistlikku tegevuskava pole võtnud omaks ainult Vladimir Putin vaid see on levinud kogu (Vene) ühiskonnas." Pärast kaks aastat kestnud täiemahulist invasiooni ei saa rääkida ainult ühest mehest. Peate rääkima riigist," märkis Frederiksen. 

Frederiksen märkis veel, et geopoliitiline keskkond läheb maailmas karmimaks. 

"Oleme olnud liiga naiivsed ja maailma lääneosas keskendunud liiga palju rikkamaks saamisele ning seetõttu on meil tekkinud sõltuvus riikidest, millest ei tohiks sõltuda - Venemaalt pärit gaas ja Hiinast pärit uued tehnoloogiad," ütles Frederiksen. 

Frederiksen sai Taani peaministriks 2019. aastal ning puutunud kokku nii Donald Trumpi kui ka Joe Bideniga. Tema sõnul on kõik USA administratsioonid tahtnud, et Euroopa kulutaks kaitsele rohkem raha. 

"Ma arvan, et neil on õigus," ütles Frederiksen. 

EL-i juhid muretsevad üha rohkem, et Venemaa võib järgmisena võtta sihikule Moldova või Gruusia või ohustada NATO idatiiba. 

"Nad ehitavad praegu Venemaal üles sõjamajandust ning mõne aasta pärast suudavad nad NATO riiki rünnata või väljakutseid esitada, kui me ei suuda heidutada ning pole NATO-s ühtsed. See, mida me peame lähimate aastate jooksul tegema, on tagada, et seda ei juhtuks," ütles Frederiksen.