Viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 29,6 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 18,3 protsenti ja Reformierakonda 18,1 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Esikolmikule järgnevad SDE (14,7 protsenti), Keskerakond (10,6 protsenti) ning Eesti 200 (4,5 protsenti). 

Liidrikohal oleva Isamaa toetus tõusis nädalaga veel ühe protsendipunkti võrra ning on kõrgeimal tasemel alates 2019. aasta algusest. Viimase nelja nädalaga on Isamaa toetus tõusnud 3,9 protsendipunkti võrra.

Teisel kohal oleva EKRE toetus nädalaga märkimisväärselt ei muutunud ning kolmandal kohal oleva Reformierakonna toetus tõusis nädalaga 1,4 protsendipunkti võrra.

Sotside toetus on langenud nädalaga 1,4 ning viimase kahe nädalaga 2,3 protsendipunkti võrra. Eesti 200 toetus on nelja nädalaga langenud 1,6 protsendipunkti võrra ning oli praegusest madalam viimati 2019. aasta novembris.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 37,3 protsenti ning opositsioonierakondi 58,5 protsenti vastajatest.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 29. jaanuarist 23. veebruarini ning kokku küsitleti 4002 valimisealist Eesti kodanikku.

Norstat toob välja ka viimased ühe nädala tulemused (valim 1000), kuna need erinevad kohati märkimisväärselt viimase nelja nädala tulemustest (valim 4002).

Viimase nädala tulemuste põhjal toetab Isamaad 29,2 protsenti, EKRE-t 20,1 protsenti ja Reformierakonda 19,7 protsenti. Esikolmikule järgnevad SDE 11,6 protsenti, Keskerakond 10,2 protsenti ja Eesti 200 5,1 protsenti.

Tulemuste esitlemisel keskenduvad Ühiskonnauuringute Instituut ja Norstat Eesti viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest, millest on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Isamaa toetajad ning sellisel juhul on veamäär +/-1,66 protsenti. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Eesti 200 puhul +/-0,75 protsenti. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest.

Norstat viis küsitlused läbi ajavahemikel 29.01-02.02, 05.02-09.02, 12.02-19.02 ja 19.02-23.02 ning nendele vastas kokku 4002 18-aastast ja vanemat Eesti kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.