Viimastel kuudel on tegevteenistusest lahkumisest teatanud mitu kindralit. Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem lahkub teenistusest 30. juunil ning diviisiülem kindralmajor Veiko-Vello Palm lahkub märtsi lõpus. Endine kaitseliidu ülem kindralmajor Riho Ühtegi lahkus teenistusest eelmise aasta lõpus.

Kindralmajor Palm oli üks võimalikke kandidaate kaitseväe juhataja ametikohale, kuid ei osutunud valituks.

Endise kaitseväe juhataja Riho Terrase (Isamaa) sõnul on kaitseväes kindralite ametikohtadega kitsas. "Kaitseväes on nii, et kui üks saab kaitseväe juhatajaks, siis teised, kes kandideerisid – lahkuvad. Seal tipus on üsna kitsas," ütles Terras. Tema sõnul oli mõni aasta tagasi see vanus, kus kindralid lahkusid veelgi väiksem.

Julgeolekuekspert Meelis Oidsalu hinnangul paistis Martin Heremi puhul välja väsimus, mis oli tingitud avalikust poliitiliselt võitlusest, mida kaitseväe juhataja pidi kaitseväe maine nimel tegema.

Oidsalu märkis, et varem nägid poliitikud vaeva, et nendega erimeelsustel olevatest kindralitest lahti saada, kuid nüüd lahkuvad nad ise. "Tasub mõelda, kuhu Eesti poliitiline kultuur on jõudnud. Võib öelda, et mõnes mõttes on EKRE infosõda kaitseväe vastu ka oma esimesi vilju kandmas," sõnas Oidsalu.

Oidsalu sõnul oleks pidanud kaitseminister Hanno Pevkur arvestama, et kaitseväes on tegemist meritokraatliku süsteemiga. "On natukene imelik, kui ta läheb "Aktuaalsesse kaamerasse" ja ütleb, et tema jaoks on ainus kriteerium, et saaks valiku kiirelt tehtud. See on veider signaal," ütles Oidsalu.

Terrase sõnul käitus kaitseminister kiirustades, kui avaldas kaitseväe juhataja kandidaatide nimed ja need siis hiljem kõrvale viskas. "Selles pole midagi ebaadekvaatset, kui kaitseminister otsustab, et keegi on ta eelistus. Tee temast protsessis kindral, käi läbi kaitsekomisjoni liikmetega, räägi protsess läbi, leia endale liitlased ja ära viska kõrvale neid, kes selles protsessis sõelale ei jää. See tohuvabohu on väga selgelt kaitseministri poolt tekitatud," ütles Terras.

Terras lisas, et eelnevatel kordadel on kaitseväe juhataja ametikohale samasugune konkurents olnud.

Terrase sõnul ei ole õigustatud kui kaitseväe juhataja valimisel saavad määravaks kuulujutud. "Kui kuulujutud saavad määravaks kaitseväe juhataja otsustamisel – see ei ole normaalne. Kus need jutud enne olid? Kindral Palm oli kaitseväe juhataja asetäitja. Ei ole mõistlik seda juttu enam edasi rääkida," sõnas Terras.

Terrase sõnul tuleb nüüd saavutada kodurahu ning järgmine kord tuleks juba varem mõelda, kellest saab tulevane kaitseväe juhataja.

Oidsalu sõnul on pikaaegsetel süüdistustel laastav mõju. "Kui sind on aastaid avalikkuses tambitud, kuidas kaitsevägi võtab riigi üle. Mõni ametnik on Palmi puhul öelnud, et tema võimuletuleku korral tuleb hunta. Sellised huupi ja puusalt õhku lastud süüdistused – neil on oma mõju," ütles Oidsalu.

Terrase hinnangul peaksid mustamisega tegelevad endised kaitseväelased mõtlema, et nad kahjustavad endise tööandja mainet. "See on viimastel aastatel palju rohkem trendiks olnud, et kaitseväe juhtkonda halvustatakse. Organisatsioonikultuuriliselt on see väga halb," sõnas Terras.

Terrase sõnul peaksid kindralid arvestama, et ühel hetkel peavad nad oma ametikohalt lahkuma. "Ameerikas teatakse alates kindralmajori auastmest, et päeva pealt võib sind lahti lasta. See on normaalne," lausus Terras.

Terrase sõnul toimuvad sarnased lahkumised nii kaitseväes kui ka politseis, kaitsepolitseis ning teabeametis. Oidsalu lisas, et kõrge pension soodustab seda.