EISA levitab e-residentsuse kohta andmeid, mille kohaselt teenis Eesti programmist möödunud aastal tulu 67,4 miljonit eurot. Selle sees on riigi saadud maksud ja riigilõivud. Programmiga seotud kulud olid suurusjärgus seitse miljonit eurot, seega kasum võiks olla hinnanguliselt 60 miljonit eurot.

Seda tulu mõõdab EISA e-residentide loodud ettevõtete pealt. Kui ettevõtte loomise järel tekib sellel 90 päeva jooksul mingi side Eesti e-residendiga, näiteks mõni osanikest või juhatuse liikmetest on e-resident, siis jääb ta arvestusse kui e-residendiga seotud maksutulu tootev juriidiline keha kuni tegutsemise lõpuni.

E-residendid on EISA andmeil loonud 29 000 ettevõtet, millest alles on 22 000. Neist on aktiivsed umbes pooled ja makse maksis möödunud aastal kokku üle 2000 ettevõtte. Keskmiselt seega 33 700 eurot ühe makse tasunud ettevõtte kohta.

EISA e-residentsuse meeskond teatab regulaarsuselt programmi tulust, justkui oleks tegemist maksutuluga, mida programmita Eestis ei oleks. Samas seda, mis ettevõtetega on tegu ja mida selles tuluarvutuses täpselt vaadatakse, e-residentsuse meeskond ei tea.

"E-residentsuse programmi meeskond ei oma isikuandmete kaitse reeglitest tulenevalt õigust töödelda e-residentide andmeid," ütles ERR-ile e-residentsuse programmi juht Liina Vahtras.

Eestis on avalikud kõikide ettevõtete majandusaasta aruanded, ettevõtete omanikud, ettevõtete juhatuste liikmed ning maksu- ja tolliamet (MTA) avaldab kvartaalselt kõigi juriidiliste isikute tasutud maksud, kuid detailselt väljavõtet e-residentide maksude kohta EISA-l ei ole.

MTA põhjendab andmete saladuses hoidmist maksukorralduse seadusega. Nimelt toob seaduse paragrahv 27 välja andmed ja põhjused, mida MTA saab avaldada. Muuhulgas ka näiteks andmeid maksumaksja residentsuse, tasutud maksude või muu sarnase kohta.

Samas kuna riigiasutused on defineerinud e-residendiga seotud ettevõtteks ettevõtte, millel on tekkinud seos e-residendiga 90 päeva jooksul alates ettevõtte registreerimisest, siis selliseid andmeid väljastada ei saa, sest seadus sõna otseselt selliste andmete väljastamist ei võimalda.

Seega ei ole ei EISA-l ega avalikkusel võimalik kontrollida, mis on e-residentsuse kohta raporteeritud numbrite taga.

Suvalise näitena on näiteks Leedu jaemüügiketil Maxima Eestis ports tütarfirmasid, mille juhatuses on suure tõenäosusega Eesti e-residendist Leedu kodanik. Kas need ettevõtted on kuidagi e-residendi programmi eduloo statistikas, ei ole hinnata võimalik.

Võimatu on kontrollida näiteks ka seda, kas Austraalia päritolu peamiselt internetis hasartmängusid arendava Timothy Heathi tegevused on statistikas sees. Või kui paljud ettevõtted, mis statistikas kajastuvad, on asutanud eestlased, kellel on seltskonnas näiteks üks Eestis elav e-resident.

Kui paljud statistikas kajastuvad ettevõtted, mis Eestis makse tasuvad, on hoopiski e-residentsuse programmi meelitusel ettevõtte loonud? Näiteks inimesed, kes on end registreerinud Eesti e-residendiks, asutanud siin ettevõtte ja Wise'i või Revoluti või mõne muu panga kaudu õnnestunult ka ettevõttele pangaarve avanud ja maksavad makse Eestiga suuremat seost omamata. Olgu nende eesmärk näiteks kogu aeg ringi liikudes üht konkreetset odavat arvelduspunkti hoida või maksude tasumist vähendada või vältida.

EISA ütleb, et e-residendi programmi kaudu asutatud ettevõtte kaudu arveldamine maksueelist ei anna, kuid on võimalik ette kujutada, kuidas Eestis asutatud ettevõttest on võimalik mõnes teises riigis raha maksudest mööda hiilides välja võtta.

Igal juhul EISA ei tea, mis on tegelikult e-residentide ettevõtted, miks nad on e-residentide ettevõtted ja kui palju need maksude ja lõivudena eelarvesse raha toovad.

"E-residentide ettevõtlusega seotud andmestikku näeme üksnes agregeeritud kujul tegevusalade kaupa, andmed panevad meie jaoks päringute tulemusena kokku MTA (maksu- ja tolliamet), statistikaamet," märkis Vahtras.

Ka ei saa EISA hinnata oma kaks miljonit eurot maksva kolmeaastase reklaamiplaani võimalikku tulemuslikkust. Selle plaani järgi on kavas e-residentsust reklaamida Euroopa Liidus, Suurbritannias, Šveitsis, USA-s, Austraalias, Kanadas ja Singapuris.

EISA ei tea, kui suure osa eduloona esitatud maksutulu numbritest on toonud sisse niisama Eestis tegutsevad ettevõtted, kelle mõni võtmeisik on olnud e-resident ja kui suur osa on suurepärase e-residentsuse programmi tõttu Eestis makse tasuma hakanud võõrriigi kodanike tegevusel.

Rahvusvahelise reklaamikampaania, millest esimeses otsas läheb 60 000 eurot kolmekuuliseks digitaalseks kampaaniaks Hispaanias, põhjenduseks ütleb EISA, et Hispaania on üks kiiremini kasvavaid turge. Hispaania kodanike huvi e-residentsuse ja ettevõtete loomise vastu olevat märgatavalt kasvanud.