Tiit Riisalo: ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus vajab remonti

Ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutuse remont peab olema kapitaalne, ei piisa ainult seinte kosmeetilisest ülevõõpamisest. See ei tohi olla turundusprojekt, mille lõpptulemuseks on uus nimi, laul ja bränd, kirjutab Tiit Riisalo.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium juba mullu kärpis ja kärbib veel. Öeldagu selle kohta riigireform või nulleelarve, revideerime ministeeriumi põhjalikult, et selle tulemus oleks reaalne efektiivsus ja sääst. See protsess laieneb ka ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutusele.
Väidetakse, et kaks aastat tagasi toimunud EAS-i ja KredExi kokkuliitmine säästu ega efektiivsust kaasa ei toonud. Tunnuslaul või pärmil paisuv töötajaskond ja palgad on küll üksikud faktid, kuid annavad kogumis igati põhjendatud mulje priiskamisest. Selge on see, et EAS-i ja KredExi ühendasutus ehk ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus peab minema remonti ja oma struktuurid saledaks tegema.
Loomulikult ei saa öelda, et sihtasutuses poleks tehtud tubli tööd. Isiklikult on minuni jõudnud ettevõtjate kiidusõnad suurinvesteeringute valdkonnast ning tuleb tõdeda, et kui veel eelmisel aastal oli õiglase ülemineku fond madalseisus, siis on see nüüd hoo sisse saanud ja liigub õigel kursil.
2023. aasta ei olnud organisatsioonile lihtne. Asutusel polnud juhti, valitsus vahetus ja majandusolude muutudes tuli ka enda tegemisi ümber kalibreerida. Aga ka kõiki neid olusid arvestades on siiski vaja muutust.
Üks muudatus eelmise aasta lõpus siiski toimus. Detsembris asus tööle uus juht. Leppisime kokku, et tal on aega sada päeva, et organisatsiooniga tutvuda ja sinna sisse vaadata. Seejärel ootame teda valitsusse esitama oma nägemust ja plaani, kuidas sihtasutusega edasi minna. Aeg on nüüd ümber.
Ei piisa ainult seinte kosmeetilisest ülevõõpamisest, vaid sihtasutus remont peab olema kapitaalne. See ei tohi olla turundusprojekt, mille lõpptulemuseks on uus nimi, laul ja bränd.
Ajakirjandusse jõudvad üksiknäited on lakmuspaber asutuse struktuursetest ja kultuurilistest probleemidest. Tõesti, mulje ei ole hea. Ent selle parandamine ei ole PR-projekt, vaid vajab rasket tööd ja reaalset muutust. Vastutus organisatsiooni käekäigu eest ei ole mitte üksnes sihtasutuse juhtkonnal või majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil, vaid valvab, annab nõu ja nõuab neilt ka nõukogu, millele on kõrgendatud ootus, et muutused saaksid edukalt ellu viidud.
Nagu nõuame nulleelarvega ka oma ministeeriumis, peab teenuste korrastamise tulemus olema sisuline ning mõtestatud ka ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutuses. Kahjuks on nii, et Exceli tabelis tehtud kärbe ei ole kuigi efektiivne, varem või hiljem see kustutatud lahter täitub taas. Hästi ilmestab seda ennegi mainitud EAS-i ja KredExi ühendasutuse loomine, millest oodatud kokkuhoidu ei tulnud. Personali saab tabelis liita ja lahutada, uuele reale tõsta või ära kustutada, kuid asutuse teenuste mõttekusele ja funktsioonile see vastust ei anna.
Riigi keerulises eelarveolukorras on ka selge, et ainuüksi kolme ministeeriumi – majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, rahandusministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi – ja nende allasutuste nulleelarvest ei piisa. Säärane karm ja pragmaatiline pilk tuleb sissepoole pöörata kõikidel valitsusasutustel.
Lõppkokkuvõttes ei ole asi ju muljes, mis on tekkinud ühe asutuse valikutest, vaid ühiskond nõuab kogu avalikult sektorilt distsipliini. Küsimus on usalduses, sest majanduses on seis keeruline ja samasugust distsipliini peavad järgima nii Eesti ettevõtted kui ka Eesti inimesed. Nemad on juba oma eelarvesse vaadanud ja rasked valikud teinud. Aeg on ka riigil end kokku võtta.
Toimetaja: Kaupo Meiel