"Kõige olulisem samm piiramaks Venemaa ja Valgevene kodanike ettevõtlust Eestis sai tehtud 2022. aasta märtsi alguses, kui valitsus otsustas nende riikide kodanikele esmaseid e-residentsuse digi-ID-sid enam mitte väljastada. See oli üks esimesi otsuseid, mis valitsus toona reaktsioonina täiemahulise sõja puhkemisele Ukrainas ära tegi," ütles Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EISA) rahvusvaheliste teenuste divisjoni e-residentsuse riskijuht Oscar Õun ERR-ile.

Pärast seda on nende riikide kodanikest e-residentide arv ja osakaal kõigist e-residentidest pidevalt vähenenud, kuna uusi esmaseid taotlusi ei rahuldata ning kui nad taotlevad digi-ID viieaastase kehtivuse lõppemise järel seda pikendada, tuleb neil läbida väga põhjalik kontroll, mille käigus mitte kõik senised e-residendid seda staatust uuesti ei saa, selgitas Õun.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) kinnitusel jätab PPA suure osa pikendamistaotlustest rahuldamata. Sel aastal on saanud negatiivse otsuse umbes 70 protsenti Venemaa ja Valgevene kodanikest, kes on soovinud e-residentsust pikendada, ütles PPA esindaja ERR-ile.

Venemaa ja Valgevene e-residentide arv on kukkunud

Nende Venemaa ja Valgevene kodanike puhul, kes soovivad e-residentsust pikendada, hindavad menetlejad põhjalikult võimalikke riske ja analüüsivad muuhulgas nende panust Eesti majanduse arengusse. Kui esinevad riskid või kui ettevõtlustegevus ei ole toonud Eesti riigile majanduslikku tulu näiteks maksulaekumiste näol, siis PPA keeldub e-residentsuse väljaandmisest, selgitas PPA identiteedi ja staatuste büroo vanemkomissar Anita Preinvalts.

Seetõttu on ka Vene ja Valgevene päritolu e-residentide arv märgatavalt vähenenud: kui enne Venemaa agressiooni algust ja e-residentsuse piiramist kuulus 8,5 protsenti kehtivatest Eesti e-residendi kaartidest Venemaa ja Valgevene kodanikele, siis 2024. aasta suve lõpuks oli see osakaal viis protsenti.

Õun tõi välja, et kui 2022. märtsis oli e-residentsus 4421 Venemaa ja 902 Valgevene kodanikul, siis tänavuse 23. septembri seisuga on e-residentsus 2473 Venemaa ja 565 Valgevene kodanikul, mis tähendab kahe ja poole aastaga 42-protsendist langust.

Kokku on praegu Eesti e-residendi staatus 59 644 välismaa kodanikul.

EISA statistika kohaselt on Venemaa e-residendid loonud e-residentsuse programmi kaudu alates selle algusest 2014. aasta 1. detsembril 1814 ja Valgevene e-residendid 382 Eesti ettevõtet.

Kokku on e-residendid loonud programmi ajaloo jooksul üle 32 200 ettevõtte.

27. augusti 2024 seisuga oli EISA andmetel Venemaa ja Valgevene e-residentidega seotud registris olevaid ettevõtteid kokku vastavalt 1039 ning 284. Ettevõtetega olid seotud 995 Venemaa ja 281 Valgevene e-residenti.

Statistikaameti viimaste kättesaadavate andme kohaselt oli Eestis 2022. aastal 2947 Vene kodanike kontrollitavat ettevõtet ja 747 Valgevene kodanike ettevõtet.

PPA: Vene kodanikud saavad ettevõtteid omada ka muul viisil

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) identiteedi ja staatuste büroo vanemkomissar Anita Preinvalts rõhutas oma kommentaaris ERR-ile, et PPA saab Vene ja Valgevene kodanike tegevuse kontrollimisel ja piiramisel lähtuda ainult seadustest ning seni ei ole nende suhtes lausalist keeldu kehtestatud

"Hetkel ei ole Eesti riik ega Euroopa Liit teinud otsust sundlõpetada kõik olemasolevad Venemaa ja Valgevene kodanikega seotud äriühingud või lõpetada nimetatud kodanikele eID vahendite väljastamine," märkis Preinvalts.

"Seni on kehtestatud erinevaid sanktsioone peaasjalikult tegevus- ja valdkonnapõhiselt - näiteks kaubavahetusele, transpordile, teenuste osutamisele jm, aga mitte äriühingutele ega eID-de väljastamisele. Seega olenemata sellest, kas Venemaa või Valgevene kodanikul on e-residentsus või mitte, saab Eesti äriühingut juhtida ka näiteks notariaalselt volitatud inimeste kaudu, Belgia elamisloakaardi või mõne teise riigi välismaalastele väljastatavate eID dokumendiga, mis on eIDAS määruse alusel hinnatud usaldusväärsuse tasemele "kõrge" (high)," selgitas PPA esindaja.

Preinvalts ütles, et PPA hinnangul peaks küsimusele lähenema kompleksselt ehk kui poliitilisel tasandil leitakse, et Venemaa ja Valgevene kodanike ettevõtlustegevus Euroopa Liidus tuleb lõpetada, siis ei saa instrumendiks olla üksnes eID vahendite kasutamise piiramine, sest ainuüksi sellest ei piisa.

"Juhul, kui e-residendi digitaalne isikutunnistus tunnistatakse kehtetuks, siis ei lõpeta see inimesega seotud Eesti äriühingute ettevõtlustegevust. E-residendi digi-ID kehtetuks tunnistamisel jäävad selle e-residendiga seotud äriühingud eksisteerima ja nende õigusvõime säilib täpselt samuti nagu ka kõikidel teistel välismaalastega seotud Eestis kehtivatel äriühingutel," tõdes Preinvalts.