"Lähtudes kättesaadavatest andmetest, tähendavad uuendatud majandusjuhtimise raamistiku nõuded mõnevõrra piiravat rahanduspoliitikat euroalal 2025. aastal," seisab esmaspäeva õhtul avaldatud eurogrupi pressiteates.

Dokumendis seisab, et piirav rahanduspoliitika on õige praeguste makromajanduslike väljavaadete valguses. Eurogrupp toonitab vajadust rahandusstabiilsuse parandamise ja inflatsiooni vähendamise järele, kirjutab Euractiv.

Ka Euroopa Komisjoni viimase majandusprognoosi järgi väheneb EL-i liikmesriikide eelarvepuudujääk keskmiselt 3,2 protsendilt 2,8 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Samas arvavad mõned eksperdid, et eelarvepuudujäägi vähendamine on EL-i nõrga majanduskasvu üheks põhjuseks. Eelmisel nädalal vähendas Euroopa Keskpank (ECB) EL-i selle aasta majanduskasvu prognoosi 0,8 protsendilt ainult 0,6 protsendini SKP-st.

Siiski pole Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) tegevjuht Pierre Gramegna nõus väitega, et eelarvereeglite täitmine nõuab avaliku sektori investeeringute vähendamist.

"Eesmärgiks peaks olema vähemoluliste kulude kärpimine, eriti energiahüvitiste kärpimine. Teiselt poolt peab vältima avaliku sektori investeeringute [vähendamist]. Ainult kui me suudame vältida avaliku sektori investeeringute kärpimist, suudame parandada meie Euroopa majanduste konkurentsivõimet," ütles ta.

Ka EL-i majandusvolinik Paolo Gentiloni rõhutab, et EL vajab "hiiglasikus koguses investeeringuid" kliima-, digi-, kaitse- ja sotsiaalsete eesmärkide täitmiseks. Ta lisas, et korraga "hädavajalike rahanduspoliitiliste muutuste" elluviimine ning investeeringute säilitamine on keeruliseks tasakaalustamisülesandeks.

Gentiloni arvab, et suurem osa vajalikest investeeringutest võiks tulla mitte avaliku, vaid erasektori poolt. Voliniku sõnul soodustab seda protsessi EL-i kapitaliturgude edasine integratsioon, mille üle peetakse praegu läbirääkimisi.

"[Investeeringud] tulevad enamast erasektori ressurssidest ja kapitaliturgude liidu üle toimuv arutelu on samuti sellele suunatud," ütles Gentiloni.

EL-i uued eelarvereeglid, milles liikmesriigid jõudsid kokkuleppele eelmise aasta lõpus, muudavad stabiilsuse ja kasvupaktis (SGP) sätestatud nõudeid.

Säilivad senised nõuded, mille järgi peab iga liikmesriigi eelarvepuudujääk olema väiksem kui kolm protsenti SKP-st ning võlakoormus ei tohiks olla suurem kui 60 protsenti SKP-st.

Liikmesriigid, mis ei täida neid nõudeid, peavad järgima Euroopa Komisjoni seatud individuaalset eelarveplaani. Kuigi selline skeem võimaldab senisest rohkem paindlikkust, kehtivad ka uute reeglite puhul konkreetsed minimaalsed nõuded võlakoormuse vähendamiseks.

Need liikmesriigid, mille võlakoormus on suurem kui 90 protsenti SKP-st, peavad vähendama võlakoormust vähemalt ühe protsendipunkti võrra aastas, ning need liimesriigid, mille võlakoormus püsib 60 ja 90 protsendi vahemikus SKP-st, peavad vähendama võlakoormust aastas vähemalt poole protsendipunkti võrra.

Samuti on kõigil liikmesriikidel soovitatav, kuid mitte kohustuslik, hoida eelarvepuudujääki allpool 1,5 protsendi piiri SKP-st. Meetme eesmärgiks on tagada rahandusliku puhvri olemasolu ettenägematuteks olukordadeks.

EL-i vanu eelarvereegleid ei rakendatud alates 2020. aastast kuni selle aasta alguseni pandeemia ja sõjast tingitud energiakriisi tõttu.