"Komisjon koostas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 3 kohase aruande 12 liikmesriigi, sh Eesti kohta, et hinnata nende vastavust aluslepingus sätestatud eelarvepuudujäägi kriteeriumile. Seda hinnangut ning majandus- ja rahanduskomitee arvamust arvesse võttes ei pea komisjon vajalikuks ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse alustamist Eesti suhtes," seisab otsuses, mida komisjoni pressiteenistus vahendas.

Euroopa Liidu eelarvereeglite kohaselt ei tohi liikmesriigi eelarvepuudujääk ületada kolme protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). Vastsel juhul võidakse riigi suhtes alustada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, mis kõige viimases etapis võib päädida ka trahvi määramisega reegleid rikkunud riigile.

Küll aga esitas Euroopa Komisjon Eestile rea soovitusi, millest esimesena nimetati vajadust piirata kogukulude kasvu selliselt, mis võimaldaks valitsussektori eelarvepuudujäägi tuua alla kolme protsendi SKP-st.

Komisjon leiab ka, et Eestis tuleks laiendada maksubaasi ja parandada tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna rahastust ning neile teenustele ligipääsu. Komisjon soovitab Eestil jätkata põlevkivi osakaalu vähendamist energeetikasektoris, suurendades samas ressursitootlikkust innovatsiooni abil. Tähelepanu soovitatakse pöörata ka kvaliteetsele tööjõule, sh ümber- ja täiendõppele, et tõsta tööjõu tootlikkust.

"Eesti peaks jätkama oma riikliku taastekava rakendamist ning vähendama põlevkivi osakaalu energeetikas, parandades samal ajal ressursitootlikkust innovatsiooniga. Tänases soovituses kutsutakse Eestit üles paremini tegelema pikaajalise hoolduse sektori vajadustega ja tugevdama sotsiaalkaitset, eelkõige lahendama eakate vaesuse probleemi ja laiendama töötushüvitiste haaret. Eesti peaks suurendama oma tööviljakust ja oskuste pakkumist ümberõppe ja oskuste täiendamise ning talentide parema ligimeelitamise abil.  Eelarve valdkonnas peaks Eesti piirama kulude kasvu 2025. aastal, et tagada eelarvepuudujääk alla kolme protsendi SKP-st ja hoida valitsemissektori võlg konservatiivsel tasemel," ütles ka Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis pressiteate vahendusel.  

Komisjon esitas riigiaruannetes analüüsi liikmesriikide majandusliku, tööhõive-alase ja sotsiaalse arengu kohta ning tegi kokkuvõtteid taaste- ja vastupidavuskavade ning ühtekuuluvuspoliitika programmide rakendamisest.

Üldise hinnanguna tõdeb komisjon, et Euroopa Liit on suutnud vastu panna suurtele majanduslikele ja ühiskondlikele šokkidele, nagu Covid-19 pandeemia, Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, sellega kaasnenud energiahindade tõus ja kõrge inflatsioon. 2024. aasta kevadise majandusprognoosi kohaselt kasvab SKP 2024. aastal EL-is tänu tugevale tööturule ja dünaamilisele eratarbimisele 1,0 protsent ja euroalal 0,8 protsenti. Prognoosi kohaselt kiireneb majanduskasv 2025. aastal EL-is 1,6 protsendini ja euroalal 1,4 protsendini. Samal ajal peaks inflatsioon langema 6,4 protsendilt 2023. aastal 2,2 protsendile 2025. aastal.