Rahandusministeeriumist valitsusse jõudnud eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu liikluskindlustuse direktiivi muudatused. Muu hulgas laieneb liikluskindlustus peaaegu kõigile transpordiks kasutatavatele sõidukitele, sest direktiivi järgi peab kindlustama kõik maismaa mootorsõidukid, mille kiirus on üle 25 kilomeetri tunnis või üle 14 kilomeetri tunnis, kui sõiduk kaalub üle 25 kilo. Seega tuleb kindlustada ka osa elektritõukerattaid.

Bolti pressiesindaja Liisa Maria Aleksius ütles ERR-ile, et nende tõukerattad kaaluvad pisut alla 25 kilogrammi ja valmistajakiirus on piiratud 25 kilomeetrile tunnis ehk direktiiviga ülevõetav kohustuslik liikluskindlustus enamikule nende tõukeratastest ei laiene. 

Samas on ettevõte alates 2021. aastast kindlustanud vabatahtlikult kõik Bolti tõukerataste rentijaid ja kaasliiklejaid.

"Õnnetusjuhtumikindlustus aitab hüvitada kulud, kui sõitja saab õnnetuse tagajärjel tõsiselt vigastada, üldvastutuskindlustus katab sõitja põhjustatud kahjud kolmandate isikute varale või tervisele. Kindlustused ei kehti juhul, kui sõitja on tahtlikult rikkunud Bolti kasutustingimusi, liiklusreegleid või on juhtinud sõidukit joobes," selgitas Aleksius.

Seega Bolti klientide jaoks kavandatav liikluskindlustuse kohustus hinnas ega teenuse kasutamises tema kinnitusel muutusi ei too.

Küll aga tuleb muudatusi teha Tuulel. Ettevõtte tegevjuht Raivis Ozolins ütles, et nende tõukerattad jäävad selle kategooria sõidukite hulka, millele seaduseelnõu kohaselt kohustuslikku kindlustust nõutakse.

Erinevalt Boltist ei ole Tuul oma tõukerataste rentijaid seni kindlustanud, aga kui seadus jõustub, tehakse seda Ozolinsi sõnul kindlasti.

"Kindlasti võiks see ka Tuule teenuse hindu mõjutada, aga kas ja kui palju, saab öelda siis, kui seadus on vastu võetud ja oleme potentsiaalsed lisakulud kindlustusandjatega üle kaardistanud," tõdes Ozolins.

Statistika näitab andmeid elektritõukerataste ja tasakaaluliikuritega juhtunud õnnetuste kohta alates 2021. aastast, sest enne seda käsitleti selliseid õnnetusi üheskoos jalakäijatega juhtunuga. Eelmisel aastal juhtus kergliikurijuhtidega 313 liiklusõnnetust, milles sai viga 323 inimest.

Silma paistab see, et enamik õnnetusi toimus nädalavahetusel: õnnetustest 56 juhtusid laupäeval ja 50 pühapäeval. Seejuures suurem osa olid sõiduki ümberpaiskumised, kokkupõrkeid jalakäijaga oli 16, kokkupõrkeid teevälise takistusega 14 ja sama palju põrgati kokku ka teel oleva takistusega.

Eesti liikluskindlustuse fondil (LKF) tegevjuht Mart Jesse ütles, et tulevikus peavad kergliikurite omanikud hakkama kontrollima, kas nende sõiduk vajab kindlustust. Et see neile hõlpsaks teha, kavatseb fond avaldada tarbijatele pärast seaduse vastuvõtmist oma veebilehel abivahendi.

"Tänase seisuga meile teadaolevalt kommertskasutuses olevate tõukerataste suhtes erisätet ei tule, kuigi see algselt oli rahandusministeeriumil plaanis," lisas Jesse.

Elektrijalgrattaid kindlustuskohustus ei puuduta. Siiri Suutre rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonnast selgitas, et kindlustada tuleb ainult mootoriga liikuvaid sõidukeid, aga elektriratastel on ka pedaalimise võimalus. 

EL-i liikluskindlustuse direktiivi eesmärk on tagada kahjukannatajate parem kaitse. Ehkki esialgu oli plaanis ka muudatus, millega neile, kes unustavad kindlustuslepingu sõlmida, hakkaks kohe kehtima sundkindlustus, siis seda siiski ei tehtud ehk sundkindlustus tekib 12 kuud pärast viimase kindlustuslepingu lõppu nagu praegugi.

Tõusevad maksimaalselt hüvitatavate kindlustussummade piirmäärad: asjakahju korral 1,2 miljonilt 1,3 miljonile eurole ja isikukahju korral 5,6 miljonilt 6,45 miljonile eurole.

Nii suureks kujunevad liiklusõnnetuste kahjud siiski harva. Eestis on keskmine asjakahju umbes 2000 eurot ja isikukahju 4000 eurot.