"Parempoolsete hoiak, et just inimeste heaolu on kõige tähtsam, muudab ka eduka roheülemineku reaalsemaks," ütles Anger-Kraavi erakonna teatel. Euroopa ja Eestigi rohelisi erakondi ja aktiviste kõrvalt jälgides on näha, et nende jaoks on sageli oluline ainult see, mida nad ise tahavad, lisas ta.

"Mida soovivad aga kohalikud inimesed, mida on vaja, et kliimaeesmärkide poole püüdlemise ajal elu seisma ei jääks, roheaktiviste tavaliselt ei huvita," ütles Anger-Kraavi.

"Kui suretame kliimaeesmärkide poole püüeldes majanduse välja, teeme ilmselgelt kahju ka loodusele – uutesse, vähem saastavatesse tehnoloogiatesse ei investeerita, kõik jätkub vanaviisi," selgitas Anger-Kraavi.

Hiljuti pakkus Euroopa Komisjon välja kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgid 2040. aastaks: selleks ajaks peaksid emissioonid olema 90 protsendi võrra väiksemad, kui need olid 1990. aastal. Anger-Kraavi märkis, et keskkonnapoliitika elluviimine viisil, mis ei tapaks ei Eesti ega ka muu Euroopa Liidu majandust, et põllumehed ei peaks protestima ja et üleminek oleks õiglane, saabki valituks olemise korral olema tema olulisim töö Euroopa Parlamendis.

Professor Anger-Kraavi on aktiivne kliimamuutuste poliitika uurija ja Cambridge'i Ülikooli kliimamuutuste poliitika uurimisrühma juht ja Tartu Ülikooli väliseesti professor. Ta on aktiivselt osalenud rahvusvahelises kliimapoliitika õigusloomes 14 aastat.

Parempoolsete nimekirja Euroopa Parlamendi valimistel kinnitab lõplikult erakonna volikogu 13. aprillil. Praeguseks on teada, et lisaks Anger-Kraavile kandideerivad Rainer Saks, Ilmar Raag ja erakonna esimees Lavly Perling.