USA tahab mõista Assange'i üle kohut 500 000 Iraagi ja Afganistani sõda puudutava salajase sõjalise ja diplomaatilise dokumendi avaldamise eest 2010. aastal. Spionaažiseaduse alusel süüdimõistmise korral ootab teda kuni 175-aastane vanglakaristus.

Assange on praegu aga Suurbritannia vanglas. USA nõuab nüüd tema väljaandmist, see on toonud kaasa pikad kohtulahingud. Assange'i USA-le väljaandmise menetlus algas juba 2020. aastal. 

USA võib nüüd pakkuda kokkulepet, mis võib lõppeda Assange'i vabastamisega Briti vanglast. USA föderaalprokurörid võivad siis lubada Assange'il end süüdi tunnistada salastatud teabe vääras käsitlemises. Tegemist oleks siis aga väärkuriteoga ning Assange ei peakski USA-sse minema. 

Assange'i on peetud alates 2019. aastast tugevdatud turvameetmetega Londoni Belmarshi vanlgas. Võimalik tehing võtaks aga arvesse aja, mille ta veetis Londonis trellide taga. Kui see läheks arvesse, siis Assange saaks üsna varsti vanglast välja. 

Assange on Londoni vanglas, kuna ta rikkus kautsjonireegleid varasemas kohtuasjas, milles teda süüdistati Rootsis toime pandud seksuaalses rünnakus. Rootsi on nüüdseks süüdistustest loobunud.

Enne seda redutas Assange seitse aastat Ecuadori Londoni saatkonnas, et pääseda Rootsile väljaandmisest. Austraallane peeti kinni, kui Ecuadori valitsus vahetus ja tema diplomaatiline kaitse tühistati.