Eesti asetub 2023. aasta märtsis valminud rahvusvahelise uuringu andmetel maailma 15 000 merenduskeskuse seas sajandale kohale, mis on väga hea tulemus. Eesti merendussektor koos oma ligi 2000 ettevõtte ning ligi 20 000 töötajaga panustas aastatel 2019–2021 kogumajanduse müügitulusse ligi seitsme protsendiga. Loomulikult ei saa see meid siiski rahuldada, kuna potentsiaali on veel rohkemaks.

Puutun tihedalt kokku teiste riikide merendusvaldkonna juhtidega, kes on samuti oma südameasjaks võtnud riigi meretööstuse ja laevanduse kaitsmise. Kopeerida kindlasti kedagi ei tasu, vaid teha asju Eesti moodi agiilsemalt, nutikamalt ning võimendades sisse pandud rahastust maksimaalselt.

Kliimasäästlike meretehnoloogiate keskus

Kliimaministeerium on koostöös merendussektoriga tempokalt tegelenud Estonian Marine Greentech & Retrofit Hub kontseptsiooni ning meetmete väljatöötamisega. Tegemist on ühe reaalse võimalusega saavutada rohereformist majanduskasv.

Oma olemuselt on tegemist Eesti merendussektori ühendatud väärtuspakkumisega, mida toetavad riigi meetmed. Kõik see on vajalik, et tuua globaalselt laevu Eesti sadamatesse, et neid rohe- ning uutele tehnoloogiatele ümber ehitada.

Olles seda kontseptsiooni valideerinud ka rahvusvaheliselt, siis meie mastaapide juures toimib plaan ainult juhul, kui teeme riigisiseselt selleks tihedalt koostööd, kui sektor paneb seljad kokku ning riik seda kõike toetab, lõhkumaks ajalooliselt kujunenud ümberehituskeskuste turuosa. Selle potentsiaali realiseerimiseks vajalikud otsused tuleb teha riigieelarve läbirääkimiste käigus aastateks 2025–2028.

Miks sellist keskust on maailmale vaja? Vastus on lihtne: merendussektori ametlikest aruannetest selgub, et ligi 10 000 laeva ümberehituseks pole praegu lihtsalt piisavalt kohti, samal ajal hinnatakse laevade ümberehituse potentsiaali 2050. aastani 3,4 triljonile eurole. Tuleb ka valmis olla, et traditsioonilised ümberehituskeskused astuvad jõuliselt samme, et oma mahte veelgi kasvatada.

Miks on sellist keskust Eestile vaja? Meil on väga hea sadamate taristu, kuhu mahuvad eri suuruses laevad, kaasa arvatud ka suurimad, mis Läänemerele siseneda saavad. Sanktsioonide ning transiidi vähenemise tõttu on sadamates tekkinud palju ruumi ja needki vajavad rasketes majanduslikes oludes tuge. Uutele suundadele ümberorienteerumine, sh. meretuule arendus võtab aega.

Eesti meretööstus on maailmatasemel ja meie ettevõtted tegelevad juba edukalt maailma suurimate laevade ümberehitusega, nad teevad seda lihtsalt kodust kaugel. Mitmed suured tegijad koos oma taristuga on siiski seda tööd ajalooliselt Eestis teinud, aga väiksemates mahtudes ja piiratuma väärtuspakkumisega.

Laevade ümberehitus annaks tööd sadadele

Merendussektori hinnangul on täiesti reaalne aastas ümber ehitada Eestis kaks kruiisilaeva, neli reisiparvlaeva ning kuus kaubalaeva, mis tähendaks majandusele ligi 350 miljoni euro suurust positiivset mõju koos töökohtadega ja seda mitte ainult Tallinnas.

Ühe 300 meetri pikkuse kruiisilaeva metanooli peale ümberehitus koos osalise sisustuse vahetusega avaldaks majandusele 61 miljoni euro suuruse positiivse mõju, andes otseselt tööd enam kui 300 inimesele, lisaks kaudselt seotud töökohad. Ei saa alahinnata selget ja tugevat mõju kogu logistika ning tööstussektorile, rääkimata majutusest ning riigituludest maksude näol. Samuti aitaks see meie keerulises sektoris olevat mööblitööstust, sest sellisel laeval on üle 1600 kajuti, rääkimata muudest ruumidest.

Kliimaseaduse kaasamiste käigus on kõlanud sidusrühmade poolt selge seisukoht, et selle majanduskasvu eelduse loomiseks vajalikke meetmeid tuleks osaliselt katta merenduse heitkogustega kauplemise süsteemist, lisatuge riigieelarvele annavad töödega seotud laekuvad maksutulud ning lõivud. Samuti panustab kogu ümberehituskeskuse kontseptsioon Est Flag projekti, mille pikk eesmärk on kasvatada Eesti lipu all olevate laevade arvu ning tugevdada meie laevandust.

Loome eeldusi rohekütuste tootmiseks

Paikneme ajalooliselt kohas, kus on head olud punkerdamiseks ning selle valdkonna käive on olnud varasemalt üle miljardi euro aastas. Suurem merelise kui ka maismaa taastuvenergia osakaal loob selged eeldused meie sadamates roheliste laevakütuste tootmiseks. Kliendid ehk laevad tulevad otse meie rannikule ning nõudlus rohekütuste järgi tekib rahvusvahelistest nõuetest. Meie oskus peab olema seda turuosa haarata ja varakult eeldusi luua.

Rohekoridorid maailma sadamate vahel vajavad samuti uusi kütuseid ning üks rohekoridoridest on loodud muuhulgas ka Tallinna-Helsingi ning Muuga-Vuosaari vahel. Tegemist on ainulaadse kontseptsiooniga, mille eesmärk on viia kogu reisija teekond võimalikult väikese keskkonnajalajälje peale alates linnatranspordist lõpetades sadama ning laevaga.

Nutika ja targa riigi arendamiseks oleme ka alustanud innovaatilise võrgustiku Merehunt väljatöötamist ning piloteerimist. Tegemist on tarkade ujuvate platvormide süsteemiga koos veealuste ning veepealsete sensoritega, mis võimaldavad meil paremini mõista merekeskkonnas toimuvat.

Tänu sellele piloteeritavale süsteemile on võimalik luua ka Eesti mereala digitaalne kaksik või selle eeldused ning vähendada vajadust suurte mehitatud laevadega teatud funktsioone täita ja kütust kulutada. Kõigele lisaks aitab see meil riigina targemini otsuseid teha.

Merehunt omab ka väga suurt ekspordipotentsiaali Eesti meretööstusele, sest sarnase süsteemi puudumine on mitmetes maailma riikides üks võimelünki. Saame müüa tööstustoodanguna nii toodet ise kui ka teadmisi selle taga.

Tugevamale merenduspoliitikale aitab kindlasti kaasa mere- ja vee valdkondade kompetentside koondumine ühtse juhtimise alla kliimaministeeriumisse. Oluline on ka see, et riigilaevastik tagaks Eesti riigile kuuluvate veesõidukite efektiivse ning nutika arengu koos emissioonide vaba parvlaevandusega. Nii merelise kui ka majandusliku julgeoleku üks olulisi komponente on merelootsid, mistõttu on oluline riigilaevastikul ja partneritel seda valdkonda arendada ning ka kriisivalmidust kasvatada. Kasu toob meile ikkagi ainult ohutult ja turvaliselt sadamasse toodud laev.

Riigi pilootprojektid, olgu selleks kaasaaegsed töölaevad või autonoomsed laevad, võimaldavad luua töökohti ning kasvatada ka meie meretööstuse referentse. Võtmeroll tööstuse jaoks on kindlasti erinevad ekspordikäendused ning garantiimeetmed, mis aitavad konkurentsi säilitada.

Ukraina meremajandusest

Ukraina meremajanduse ülesehitamisega tegeleme igapäevaselt. Tugev Ukraina vajab nii sõja ajal kui ka pärast sõja lõppu konkurentsivõimelist ning toimivat meremajandust. Me tegeleme koostöös teiste ministeeriumite ja merendusklastriga väga konkreetse pika plaani ettevalmistusega, millest loodetavasti saab rääkida lähitulevikus juba rohkem.

Eesti merendussektori ettevõtete ja teadusasutuste potentsiaal võimaldab meil anda panuse meremajanduse alamsektorite ülesehitusse ning konkurentsivõime suurendamisesse. Tugev plaan ja motivatsioon koos süsteemse tegevusega loovad vähemalt eeldused olla Ukraina merenduse ülesehituses edukad.