X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Rajatav nutipoide võrgustik aitab avastada nii reostust kui julgeolekuohte

Flydog Solutions'i nutipoi riigilaevastiku avatud uste päeval.
Flydog Solutions'i nutipoi riigilaevastiku avatud uste päeval. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Eesti hakkab välja töötama nutipoide võrgustikku, mis annaks reaalajas ülevaate Eesti merealal toimuvast. Seirevõrgustikust oleks kasu nii keskkonnareostuse kui julgeolekuohtude avastamisel.

Kliimaministeerium koos Riigilaevastikuga käivitab projekti Merehunt, et rajada nutipoide võrgustik ja luua Eesti mereala digitaalne kaksik. Kolme aasta jooksul peaks valmima just Eesti vetesse sobivad prototüübid ja toimuma katsetused.

Kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna asekantsler Kaupo Läänerand selgitas, et nutipoid on spetsiaalselt arendatud poid, mille küljes on mitmesugused andurid.

"Näiteks sensorid, mis mõõdavad ilmanähtusi, hüdroloogilisi nähtusi, vee all toimuvat, veemüra. Nad annavad ka laevasõiduohutuse jaoks vajalikku infot ja andmeid vee-elustiku kohta. Üks Eesti tootja arendab sensoreid, mis avastavad veest õlireostust, et riik suudaks kiiremini reageerida. Nii on suurem tõenäosus, et me saame kätte selle, kes selle reostuse tekitasid ja suudame esitada ka asitõendid," rääkis Läänerand.

Ta loodab mere digitaalse kaksiku loomisest palju. Ka praegu kogutakse merelt andmeid, aga ainult teatud ajal ja teatud kohtades. Merehundi tulemusel peaks tekkima pidev ülevaade.

"Kui 10-15 sensorit on aastaringselt Eesti merealal erinevates kohtades, siis me saame palju targemaks ja riigina saame teha otsuseid, mida peaks teistmoodi tegema, sest kliimaministeeriumi üks eesmärk on ju looduse ja majanduse tasakaalu otsimine. Selleks peame aru saama, mis protsessid meil midagi mõjutavad."

Projekt viiakse ellu koostöös erasektori ja ülikoolidega. Katsetatakse erinevaid platvorme, sensoorikat, energia-, side- ja tarkvaralahendusi. Merehundi käigus peaks valmima vähemalt kaht tüüpi süsteemid.

"Üks natuke võimekam ja suurem ning teine, kus on natuke vähem sensoreid. See on väiksem, aga odavam," ütles Läänerand.

Eestis loodavat nutipoide võrgustikku katsetatakse mitmel pool Eesti merealadel, et ta sobiks just Eesti oludele. Lääneranna sõnul on oluline, mis sensorid podele kinnitatakse ja luua tuleb ka energialahendus.

"Meil on ka teatavad ilmaolud, mida igal pool maailmas ei ole. Me peame arvestama siin miinuskraadide, jääga," kirjeldas ta.

Seda, kus nutipoisid katsetama hakatakse, otsustab töörühm.

"Saared, põhjarannik, sisemeri, territoriaalmeri, majandusvöönd," loetles Läänerand võimalusi ja lisas, et alustatakse Eesti jaoks kõige kriitilisematest kohtadest. "Kindlasti võiksid nutipoid olla seal, kus on suuremad laevade kogunemisalad. Meil on ka julgeoleku jaoks olulised kohad. Keskkonnakaalutlustel kindlasti looduskaitsealade läheduses. Kõigepealt pilootprojekt ja testimine, seejärel hakkame järjest laiendama."

Tema sõnul on kõige suurem väljakutse üle-eestiliseks võrgustiku rajamisel rahastus.

"Täpselt niipalju kui rahastust tuleb, hakkame prioriteetsuse järjekorras seda võrgustikku tulevikus laiendama," lausus Läänerand.

Õnnestumise korral tõstaks Merehunt Eesti meretööstuse mainet ka laiemalt, usub ta.

"Kõigepealt Eesti mereala. Aga loogiline oleks, et see laieneks ka naaberriikidesse. Siis me saame targemaks ka selle koha pealt, mis naaberriikides toimub. Aga kõigepealt alustame ikkagi tugevast meie enda vajaduste jaoks arendatud tootest," ütles asekantsler.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: