Kliimaministeeriumi moodustamine annab riigile rahalist kokkuhoidu
Mitme ministeeriumi allüksustest moodustatud kliimaministeeriumi loomisega uusi kulusid ei lisandunud ning selle tegevuskulud hoopis vähenevad, öeldi ministeeriumist.
"Meie kulud ei ole suurenenud, vaid hoopis vähenevad," ütles ministeeriumi kantsler Keit Kasemets reedel ERR-ile.
"Tegevuskulude aastane kokkuhoid jääb suurusjärku 900 000 eurot. Kinnisvarakuludelt hoiab riik kokku sama suure summa kui kulus varem eraldi kontoriruumide rentimiseks. Lisaks kulub vähem raha bürooteenustele ja teistele tugiteenustele, ümberkorraldustega vähendati ka tippjuhtide arvu," teatas ministeeriumi pressiesindaja Gerly Mägi ERR-ile.
Kliimaministeeriumi pressiteenistuse saadetud andmete kohaselt on uues ministeeriumis 313,2 teenistuskohta, millest 198,5 teenistuskohta toodi üle keskkonnaministeeriumist ning 114,7 teenistuskohta majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist. Enne ministeeriumide ümberkorraldamist oli keskkonnaministeeriumi koosseisus 215,5 teenistuskohta, millest 17 liikus regionaal- ja põllumajandusministeeriumisse.
Ministeeriumi pressiesindaja kinnitusel ei ole töötajate arv suurenenud, vaid on vähenenud kahe tippjuhi võrra ning aasta lõpuni väheneb veel kümnekonna töötaja võrra, sest mitmed ministeeriumi tugiteenused liidetakse ühishoone tugiteenustega.
Samuti ei ole suurenenud ministeeriumi personalikulud, ehkki kahe ministeeriumi töötajate palgatasemed olid erinevad ning eelduste kohaselt oleks pidanud madalama palgaga ametnike töötasud tõusma. Kliimaministeeriumisse üle toodud ametnike personalikulud liikusid nendega kaasa, märkis kliimaministeeriumi kantsler. "Praegu ongi palgaerinevused, peame nendega tegelema sisemise efektiivsuse arvel," ütles Kasemets. Samuti pole kavas ka järgmisel aastal personalikulusid suurendada märkis ta.
1. septembri seisuga on kliimaministeeriumi keskmine töötajate arv 289.
Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt on 1. juulil tööd alustanud kliimaministeeriumi valitsemisalas rohereformi terviklik elluviimine, kliimapoliitika kavandamine, ettevõtluse suunamine puhtamate tehnoloogiate poole; meremajanduse rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine, meremajanduse sektorite ja riigile kuuluva veesõidukipargi arendamine; taastuvenergia arendamise kiirendamine ja taastuvenergiaprojektide elluviimise koordineerimine; ringmajanduse ja jäätmekäitluspoliitika korraldamine; keskkonna- ja looduskaitse korraldamine, loodusvarade kasutamise, kaitse, taastootmise ja arvestamise korraldamine, keskkonnajärelevalve, ilmavaatluste, loodus- ja mereuuringute ning veekaitse ja -kasutamise korraldamine, merekeskkonna kaitse ja kasutamise poliitika ning välisõhu kaitse ning kiirgus- ja tuumaohutuse alase poliitika kujundamine ja keskkonnaseire korraldamine; energeetika, maapõueressursside kasutamise korraldamine, geoloogiline kaardistamine ja riikliku geoloogilise kompetentsi tagamine, elamumajandus ja ehitus, transport, liikluskorraldus, transpordisüsteemide, liikuvuse ja liikuvusteenuste planeerimine ja plaanide elluviimine, liiklusohutuse suurendamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
Kliimaministeeriumi valitsemisalas on keskkonnaamet ja transpordiamet.
Toimetaja: Mait Ots