Tänavu on eelarvepuudujäägi suurus pea 1,2 miljardit eurot. Tiina Uudeberg ütles, et kaitsekulud tõusid võrreldes mullusega vaid 200 miljonit eurot.

"Nii, et kui me vaatame, mis see kaitsekulude tõusu suhe kogu valitsussektori puudujääki oli, siis see ongi 17 protsenti. Kokkuvõttes saab öelda, et tegelikult on seal terve rida muid põhjuseid, mis sellesse eelarvepuudujääki panustasid," sõnas Uudeberg.

Suurem kaitsekulutuste tõus – sisuliselt hüpe kahelt protsendilt SKP-st kolmele – toimus juba 2022. ja 2023. aasta vahel. Kokku 2022. aastast on kaitsekulud tõusnud pea 560 miljonit eurot. Kuid isegi arvestades seda summat moodustab see tänavusest eelarvepuudujäägist ikka vaid veidi üle 40 protsendi.

"Kaitsekulu, jah, mingil hetkel hüppeliselt tõusis, aga pärast seda on hüppeliselt tõusnud ka muud kulud, mis on omakorda valitsussektori puudujääki palju rohkem panustanud," ütles Uudeberg.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe tõdes, et rahandusministeerium päris nii ei arvuta. Tegelikult on eelarvepuudujäägi tekkimise põhjused keerulisemad kui lihtne protsendiarvutus näitab. Samas ka Lättemäe ütleb, et põhimõttes on kaitseministeeriumil õigus.

"Kogu puudujääk nüüd kindlasti ei ole ainult see tegur. Kui nüüd on tunne, et kõik kulu omistatakse kaitsekulutustele, siis seda kindlasti mitte," lausus Lättemäe.

Sügisel analüüsis rahandusministeerium fiskaalpoliitikat alates aastast 2019 enne pandeemiat ning lõpetades prognoosiga aastani 2027.

Eelarvepuudujäägi põhjused ning edasine kujunemine sõltub selle analüüsi põhjal neljast tegurist, sõnas Lättemäe.

Esiteks - sotsiaalkaitse kulude kasv suuruses 1,1 protsendipunkti SKP-st. "Kriisiaastatel tehti mitmeid erakordseid pensionitõusu otsuseid. Tehti ju ka peretoetusete suurendamise otsuseid, mis nüüd küll osaliselt tagasi pöörati, aga summa summarum need ikka osakaaluna valitsuse kulude suurenemisse panustasid. Sinna panustab ka inflatsioon, mis kindlasti läbi pensioniindeksi ja läbi üsna tugeva tööturu pensioni enda suurust," rääkis Lättemäe.

Tervishoiukulude tõus oli 0,8 protsendipunkti. "Eks see ilmselt peegeldab seda, et COVID kriisi käigus ühiskond õppis, et tervishoidu peaks rohkem raha panustama," sõnas Lättemäe.

Intressikulude tõus üks protsendipunkt. "Kui eelarve on defitsiidis, siis tuleb seda defitsiiti rahastada võlakasvuga ja suurem võlg koos tõsnud intressidega tähendab suuremaid intressikulusid," märkis ta.

Ning siis kaitsekulude tõus samuti umbes protsendipunkt SKP-st, ütles Lättemäe.

Kuigi see analüüs on praeguseks juba vana prognoos, siis üldiselt iseloomustab see ikka tõsiasja – kaitsekulude tõus on vaid üks neljast suurest põhjusest, miks riigil on raha puudu.