Ööl vastu pühapäeva sattus Poola õhuruumi Ukraina suunas tulistatud Vene tiibrakett, mis Poola õhuruumis viibis 39 sekundit. Poola võimud kinnitasid, et olukord oli kontrolli all ja kaitseminister märkis, et kui oleks olnud vähimaidki märke, et see suundub sihtmärgi poole Poola territooriumil, oleks rakett alla tulistatud.

Rainer Saksa sõnul oleks Poola raketi alla lastes saanud saata Venemaale olulise sõnumi.

"Hävitajad olid õhus. Tegelikult jäi see otsus vastu võtmata, et see rakett alla tulistada. Ma pean seda veaks. Oleks olnud parem, kui see oleks alla tulistatud niipea kui ta on Poola õhuruumi sisenenud. Aga ma arvan, et veelgi kasulikum oleks, kui oleks öeldud välja, et me hakkamegi nüüd alla tulistama Ukraina territooriumi poolt tulevaid rakette," ütles Saks.

"Muidugi ukrainlastega tuleb see kokku leppida. Ma arvan, et see aitaks vältida edaspidiseid intsidente. Praegu on Venemaa näinud, et see vastureaktsioon on natuke ebavlev. See võib julgustada samamoodi jätkama või julgustada käituma hoolimatult," lisas ta.

Saksa sõnul ei ole vahet, millises konkreetses punktis või riigis ei reageerita, sest kui tekib rutiin, et seda reaktsiooni ei tule, siis potentsiaalne oht laieneb ka mujale piirkondadesse. "See on selline koht, kus NATO peaks mõtlema, kuidas ta näitab, et heidutus on päriselt olemas," lausus Saks.

"Praegu oleks sõjaline konflikt NATO-ga Venemaale hukatuslik"

Saatejuht Peeter Kaldre küsis Saksalt, millal võib Venemaa NATO-t rünnata ja kui kiiresti see juhtuks siis, kui Venemaa suudaks Ukraina ära vallutada ja ammutada endale ka Ukraina sõjalised ressursid.

"Ka peale Ukraina vallutamist oleks keeruline kohe rünnata. See võtab aastakümneid aega, et seda [sõjalist  ressurssi] niimoodi integreerida, olukorras, kus see territoorium on selliselt vallutatud, nagu nad seda praegu teevad. Juba iseenesest selle vallutamine võtaks palju aega. Aga see nõuab väga tohutult suurt armeed, et seda vaenulikku territooriumi kontrollida, kuidagi rahustada, integreerida ja see ei ole lihtne protsess," rääkis Saks.

"Ma arvan, et see on ka põhjus, miks aastal 2014 see suur sissetung ära jäi," lisas ta.

Saks ei usu, et Venemaa praegu sooviks päriselt sattuda sõtta NATO-ga. "Seda on korduvalt näha olnud, et Venemaa ei taha anda märku, et ta mingitest piiridest üle astub. Aga küsimus on selles, et kui ta võib panna NATO surve alla, et NATO ise hakkab tagasi tõmbuma, siis see hakkab seda strateegilist positsiooni mõjutama, Venemaa saab suurema strateegilise initsiatiivi enda kätte," lausus ta.

"Ma ikkagi jääks selle juurde, et praegu sõjaline konflikt NATO-ga oleks Venemaale hukatuslik," ütles Saks.

Saks oli veendunud, et kui Venemaa siiski sõjaliselt tuleks ründama, oleks NATO valmis tegutsema.

Ta lisas veel, et Venemaad hoiab otsesest sõjalisest konfliktist NATO-ga ka väga suur eskalatsiooni oht. "Selle konflikti eskaleerumist on väga raske tagasi hoida. Seda ei ole võimalik pidada mingisuguses konkreetses ruumis ja teatud konventsionaalsuse raames. Ta eskaleerub väga kiiresti tuumasõjaks, sest mõlemad pooled on sunnitud teisele poolele agressiivselt vastama," rääkis Saks.

"USA-l pole selget visiooni, mida ta sooviks Ukrainas saavutada"

Rääkides USA Ukraina abi toppamisest, ütles Saks, et lahinguväljal on suutnud ukrainlased olukorda kontrolli all hoida omaenda toodetud sõjatehnika ja moonaga ning Euroopa riikidelt saadud abiga.

Ukrainlastel on aga Saksa sõnul tekkinud probleem seoses Venemaa nii-öelda planeerivate pommidega, millega Venemaa praegu massiliselt ründab Ukraina positsioone. Selle vastu aitaks tema sõnul F-16 hävitajate kasutuselevõtt ukrainlaste poolt.

Saks arvas, et abipaketi kinni hoidmisega üritatakse just presidendivalimiste kampaaniast lähtudes halba olukorda panna Joe Biden.  Ta ütles, et see näitab USA haavatavust, kui kampaania võtab sellised mõõtmed, mis riigi enda strateegilised huvid tahaplaanile jätab.

"Probleem on ka selles, et ka demokraatide poolel ei ole sellist selget visiooni. Siin on probleemiks strateegilise visiooni puudumine. Kui ikkagi väga täpselt administratsioon ja demokraatide partei teaks ja oskaks kongressis kaasata nendega kaasa mõtlevad vabariiklased, et mida konkreetselt peaks saavutama Ukrainas ja mida selleks tuleks teha, siis oleks märksa lihtsam edasi liikuda. Praegu käib väga paljuski jutt abstraktsete summade üle ja selle üle, kuidas seda tehniliselt üle anda," sõnas Saks.

"Me näeme siin väga suurt ebakindlust. Ja mis on põhiline probleem, on see, et kogu see abi, mis Ukrainale antakse on reageeriv. Ta väga paljuski reageerib sellele, mida Venemaa on juba korda saatnud, mitte ei ole preventiivne, et ta annaks Ukrainale võimaluse üles ehitada mingid võimed, et Venemaa oleks sunnitud hakkama tagasi tõmbama," ütles Saks.

Protsessi ajab tema sõnul keeruliseks ka piirangute seadmine Ukrainale antavale sõjalisele abile. "Ja see teeb lõpptulemuse küsitavaks. See motiveerib Venemaad selle sõjaga jätkama," sõnas Saks.

Saksa hinnangul on Bideni administratsioon küll ebakindel, aga see ei näita hirmu Putini ees.