Õigupoolest oli värviküllastel munadel ka eestikeelne vaste olemas – kirjutatud munad, sest mõiste tuleneb ukrainakeelsest sõnast писати ehk kirjutamine. Aga ukraina kultuurikeskuse rahva hinnangul oli see liiga kohmakas.

"On kuidagi väga raskepärane öelda kirjutatud muna, keegi ei saa aru. Võib-olla ikka kasutada sellist originaalilähedast. Kirjutatud muna, me ei saagi aru, mis rahva traditsioonist see on pärit," rääkis ukraina kultuurikeskuse kalligraaf Tiina Kull.

Sõnaveeb annab uue sõna tähenduseks batika tehnikas ukraina rahvusmustritega kaunistatud lihavõttemuna. Aga kui eestlased värvivadki mune vaid lihavõtete aegu, siis Ukrainas on see komme laiemalt levinud.

"Neid kirjutatakse igasuguste elusündmuste puhul kinkimiseks, kas või lapse sünni puhul, pulmadeks, sünnipäevadeks, kellegi mälestuseks, mingi sündmuse jäädvustamiseks. Nii et kõige jaoks on olemas erisümbolid," selgitas Kull.

Eesti Keele Instituudi juhtiva leksikograafi Margit Langemetsa sõnul lisandub aastas sõnaraamatusse umbes 300 uut sõna ja põssankast sai eesti sõna seetõttu, et viimasel paaril aastal on seda siinmail kasutatud.

"See on üles korjatud praegu. /.../ Me korjame neid ajakirjandusest, mida me näeme, suulisest meediast, kirjalikust meediast. Nii et sellest on ukraina sõbrad meile juba rääkinud ja nii ta meie sõnaraamatusse jõuab ka," selgitas Langemets.

Kui varem visati n-ö vähe kasutatud sõnad õigekeelsussõnaraamatust välja, siis nüüd põssankat see oht ei ähvarda, isegi kui eestlased seda omaks ei võta ja kasutama ei hakka. Langemetsa sõnul jäävad kõik sõnad alles, vajadusel lisatakse sinna juurde näiteks tähis "vananenud".

"Põssanka käändub natukene teistmoodi, kui meile varasemalt tuttav sõna, näiteks baranka. Baranakat ütleme rõhuga teisel silbil, aga põssanka on rõhuga esimesel silbil," ütles Langemets.

Hoolimata Google'i vigastest soovitustest tasub meelde jätta, et põssanka kirjutatakse kahe s-tähega.