Laelatu puisniidul on üks liigirikkamaid taimekooslusi maailmas. Keskkonnaameti kinnitusel pani nende ametnik puisniidul töö seisma juba jaanuaris, kuid talviste olude tõttu jäeti kahjude ulatuse hindamine kevadesse. Laiem avalikkus kuulis juhtunust aga alles nüüd tänu loodushuvilisele ja aastate eest samal kaitsealal töötanud Peeter Vissakule, kes sattus Laelatus jalutama ja märkas seal sügavaid roopaid.

"Õnneks pole neid veetud üle nende kõige liigirikkamate kohtade, kus meil on Euroopa rekordid, aga kuna puisniit on tervik, siis iga osa loeb. See liikide difusioon ühest kohast teise on väga tähtis. Teiseks ta on maastikuliselt tervik kuna ta on meil üks näidis-puisniit," rääkis Vissak.

Keskkonnameti peadirektori asetäitja Leelo Kuke sõnul nad alles hindavad töö tegija poolt põhjustatud kahju ja ta ei osanud öelda võimaliku trahvi suurust. Antud maatükil oli puisniidu taastamise lepingu maksumus 6000 eurot.

"Praegu oli 2,6 hektarit, mis ta pidi taastama. Ta pidi seal võsa lõikama ja kännud ära freesima. Sellest 2,6 hektarist, kus ta on töid teinud, on arvatavasti mingid ruutmeetrid, kus ta on raidmeid välja vedanud ja pinnast kahjustanud, mida ta lepingu järgselt kindlasti teha ei tohtinud," rääkis Kukk.

Tartu Ülikooli evolutsioonilise taimeökoloogia professor Marina Semtšenko ütles, et Laelatu elurikkuse tekkimiseks kulus aastasadu ja see on tähelepanuväärne kogu maailma mastaabis. Pinnasesse sõidetud roobastest taastumine võtab kindlasti omajagu aega.

"Muidugi ei ole terve niit kahjustatud. Selles mõttes on lootus, et taastumine ei võta aastasadu, aga kindlasti see võtab päris kaua aega. Need taimed on aeglase kasvu ja aeglase levikuga," rääkis Semtšenko.

Kuke sõnul on keskkonnametil olnud viie aasta jooksul kaks või kolm juhtumit, kus poolloodusliku koosluse taastamise käigus pinnas niimoodi kahjustada sai.