Kolonel Märk: Ukrainal on väga keeruline rinnet praeguses pikkuses hoida
Lääne viibiv või andmata jäänud sõjaline abi Ukrainale tähendab, et ukrainlastel on kriitiline olukord õhutõrje ja suurtükimürskudega ning see muudab keeruliseks rinde hoidmise praeguses pikkuses, ütles "Ukraina stuudios" kolonel Janno Märk.
Suures pildis on Vene väed endiselt hoidmas erinevates suundades rindel initsiatiivi ja rünnakutempot ning Ukraina on surutud strateegilisse kaitsesse, nagu selle sõnast Ukraina kaitsejõudude juht Oleksandr Sõrskõi, märkis Pilt.
Kuivõrd Ukraina vägedel on aga puudus õhutõrjesüsteemidest ja suurtükimürskudest, on Venemaa seda ära kasutamas ning rünnakud Ukraina energia- ja tsiviiltaristu vastu on selle üks näiteid.
"Ukraina president (Volodõmõr Zelenski) andis 28. märtsil intervjuus CBS-ile, kus tõi välja, et Ukraina on suutnud rinde suures osas stabiliseerida, andes sellega hinnangu ka Ukraina uuele kaitseväe juhatajale, kuid samal ajal mainides, et uut suuremat rünnakulainet senisel tasemel lääne sõjalise abiga Ukraina väed vastu ei peaks. Kindlasti on Venemaa üritamas ära kasutada lääne sõjalise abi teatud seisakut või ebakindlust. Intensiivistada sel perioodil õhurünnakuid, droonirünnakuid, et ka lääne tahet Ukraina abistamise osas kõikuma lüüa," lausus Märk.
Nüüd on hakatud rääkima uuest võimalikust Venemaa rünnakust sel kevadel, kuid kas see ka tegelikult juhtub, on praegu keeruline hinnata, ütles Märk. Samas on teada, et Venemaa mobiliseerib ühes kuus keskmiselt 30 000 meest ja on teinud nii juba poolteist aastat.
"See vägi ei ole kindlasti sama väljaõppe ja varustustasemega, mis sõja alguses. Kui vaadata elavmassi, siis tõenäoliselt on (Vene vägedel) mingi võimekus vähemalt senist rünnakutempot hoida ja võib-olla ka mõni uus suund avada. Aga selle tõenäosust hinnata on üsna raske," ütles Märk.
Ukraina keeruline seis õhutõrjega tähendab, et rindel neid süsteeme praegu kasutada ei saa, sest neid kasutatakse asulate, eelkõige Kiievi, aga ka kriitilise taristu kaitsmiseks, lisas ta.
"Õhutõrje on väga kriitiline lünk, mida tuleb Ukrainale juure anda. Ja suurtükimürske," nentis Märk.
Ukraina on rajamas kaitseliine ja on teinud nii 2014. aastast saadik, kuid ilma sõjalise abita tuleb kaitseliine kokku tõmmata, lausus ta.
"Kui USA sõjaline abi ei suurene, peab Ukraina veel taganema või teatud piirkonnad käest ära andma või rinnet lühendama, sest tänases pikkuses on Ukrainal seda praeguse ressursiga väga keeruline hoida," lausus Märk.
Toimetaja: Marko Tooming
Allikas: "Ukraina stuudio", intervjueeris Epp Ehand