Märke sellest, et kahe kuu pärast toimuvad Euroopa Parlamendi valimised on lähenemas, võis vaikselt näha juba eelmise aasta kuumadel juulipäevadel, mil parlamendis võideldi looduse taastamise määruse üle. Selle ettepaneku sisuks on ligi 20 protsendi kehvas seisus looduskeskkonna taastamine aastaks 2030.

Toona kasutas parlamendi suurim poliitiline jõud Euroopa Rahvapartei kõiki vahendeid selleks, et seadust komiteedes läbi kukutada. Ja kuigi määruse kiitis parlament veebruari lõpus heaks, võis Rahvapartei juhtpoliitik Manfred Weber rahul olla, sest nemad positsioneerisid ennast rohepöörde kriitikute sekka. Ning tema õnneks peatasid Euroopa Liidu riigid eelmisel nädalal ootamatult määruse heakskiitmise.

Nii saigi sellest määrusest üks valimiste-eelse kampaaniavõitluse märgilisemaid ohvreid.

Kuid eelmise nädala teisipäeval jätkasid riigid samas vaimus ka teistes suundades. Näiteks leppisid nad kokku ka selles, et Euroopa Liidu ühisest põllumajanduspoliitikast eemaldatakse kohustuslikud keskkonnaalased eesmärgid. Mitmel korral efektselt Brüsseli kesklinnas autorehve ja heina põletanud ning politseinike suunas virtsa lasknud põllumeestele anti midagigi. Põllumajanduspoliitika eksperdi hinnangul aga mitte seda, mis vastaks nende nõudmistele.

"Meie hinnangul ei lahenda see põllumeeste peamist mure, milleks on õiglased hinnad. Enamus farmeritest, kes on tänavatele tulnud, on nõudmisi esitanud õiglase sissetuleku kohta. Me ei näe, et ühtses põllumajanduspoliitikas rohenõuete lõdvendamine seda lahendaks. Kui tarbijatena poodi läheme, siis näeme, et toiduhinnad on kasvanud jõudsalt viimasel paaril aastal, aga samal ajal ei jõua see raha tagasi põllumeesteni. Kuhu see läheb? Tarbijatena sooviksime teada, kuhu meie raha läheb, kui see ei jõua põllumeesteni. Sellele pole Euroopa Komisjon veel lahendust pakkunud. Seda tuleb arutada veel põllumajandusministritega," rääkis Euroopa Tarbijate Organisatsiooni toidu ja põllumajanduse ekspert Camille Perrin.

"Teine põhjus, mis meile selle otsuse puhul muret teeb, on see, et kliimamuutustel, reostusel ja elurikkuse kadumisel on mõju põllumajandustegevusele. Saagid saavad neist pihta ning läbi toiduhindade kannatavad tarbijad selle lühinägeliku otsuse tulemusena," lisas ta.

Mõni nimetab selliseid samme otsesõnu kliimapopulismiks.

"On irooniline, et see saab alguse sektorist, mida pole kliimapoliitika seni üldse puudutanud. Seni on Euroopa kliimapoliitikas keskendunud elektrile, hakkab keskenduma hoonetele, maanteetranspordile, aga kindlasti mitte põllumajandusele. Kui vaadata Euroopa Komisjoni pikaajalist strateegiat, siis kliimapoliitika hakkab tõsist mõju avaldama pärast 2040. aastat. Mida me näeme, on protestid, mis on seotud keskkonnanõuetega, mille eesmärk on kaitsta kõigi eurooplaste tervist. Millest me siin räägime, ei ole tegelikult kliimapoliitika, aga mõeldud selleks, et kaitsta eurooplaste tervist. See on midagi muud," rääkis Bruegeli mõttekoja analüütik Simone Tagliapietra.

"Minu arvates me näeme siin seda, kuidas rohepoliitikat saab mõjutada mõne jõu poolt, et teenida raha, et saada toetusi. See on risk, mida populistlikud erakonnad jälgivad suure huviga, sest nad saavad seda kasutada, et poliitiliselt manipuleerida peavooluerakondade vastu. Mida me siin vajame on selgus. Meil on vaja selgust, et põllumehed, kes vastutavad väga väikese osa Euroopa töökohtade eest ja moodustavad pisikese osa sisemajanduse kogutoodangust, saavad kolmandiku Euroopa Liidu eelarve rahast," lisas ta.

Tagaliapietra sõnul on rohepööre vajalik mitte ainult keskkonna seisukohast, vaid ka Euroopa energiajulgeolekule ja konkurentsivõimele. Tema hinnangul on selle vajadust tõestanud sõda Ukrainas, sest Euroopa on olnud sõltuv Venemaa fossiilsetest kütustest. Et sellist sõltuvust edaspidi vältida, tuleb energiat toota Euroopas.

Viimastel kuudel on rohepöörde tempo aeglustamisega tegelenud sisuliselt nii Euroopa Parlament, Euroopa Liidu nõukogu kui ka Euroopa Komisjon. Kusjuures kõigis kolmes on enim sõna Euroopa Rahvaparteil, mis ka eelseisvate valimiste järel ilmselt samad positsioonid haarab.

"Tegelikult nad sisuliselt töötavad vastu Euroopa Komisjoni presidendile, kes on nende erakonnakaaslane ja kes 2019. aastal selle poliitika välja pakkus. Ma möönan, et olukord täna ei ole see, mis ta oli 2019. Vahepeal on olnud energiakriis, meil on sõda Ukrainas, aga see ei tähenda, et rohepööre tuleks täiesti ära unustada või tuleks hakata teda pidurdama või torpedeerima. Jah, seal on küsimusi, kus komisjon ja Euroopa Liidu institutsioonid on jäänud hätta. Sest mida Ursula von der Leyen rääkis? Ta rääkis õiglasest üleminekust, õiglasest rohepöördest ja tegelikult täna meie inimesed ei näe seda, kus on see sõna õiglane," kommenteeris Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraadist liige Marina Kaljurand.