Mikser: Euroopa Rahvapartei kehastub enne valimisi enda senise poliitika vastaseks
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on kehastunud enne Euroopa Parlamendi valimisi enda senise rohepöördepoliitika kõige sõnakamaks vastaseks, ütles Eesti saadik europarlamendis Sven Mikser.
Mikser tõdes "Välisilmas", et Euroopa Liidu kavandatud rohepöörde tempo on mõnevõrra aeglustunud. Ta põhjendas seda saabuvate Euroopa Parlamendi valimistega.
"Valimiseelne aeg ei ole kunagi ega kuskil päriselt vaba populismist. Kui vaatame ennustusi, siis kõige suuremat kadu prognoositakse just Rohelistele, mis peegeldab selle rohepöörde kasvavat ebapopulaarsust valijaskonna silmis. Ja nii ei ole ka imestada, et tõesti ka Euroopa Rahvapartei, kes on olnud kõige suurem fraktsioon Euroopa Parlamendis, kelle esindaja Ursula von der Leyen on juhtinud Euroopa Komisjoni viimased viis aastat, üritab nüüd, vahetult valimiste eel kehastuda ümber omaenda senise poliitika kõige sõnakamaks vastaseks," rääkis Mikser.
"Kahtlemata, sellel ambitsioonikal programmil on oma kuluread, energiasõltuvuse vähendamisel totalitaarsetest riikidest, kes on olnud ajalooliselt meie suurimad energiatarnijad, sellel on oma hinnalipik küljes. Kindlasti süsinikuheitmete ja ka teiste kasvuhoonegaaside vähendamisel on oma hinnalipik küljes," lisas ta.
Rohepöörde tempo aeglustumist näitab ka see, et eelmisel nädalal leppisid EL-i riigid kokku selles, et liidu ühisest põllumajanduspoliitikast eemaldatakse kohustuslikud keskkonnaalased eesmärgid. Mikseri hinnangul ei ole samas põllumajandus see, mis saab rohepöördes kõige rohkem pihta, vaid see valdkond, mis saab kliimamuutustest kõige rohkem pihta.
"Nii et ma arvan, et pikas strateegilises plaanis põllumajandusvaldkond peaks olema kindlasti huvitatud sellest, et inimtekkelisi kliimamuutusi me suudaksime üheskoos ohjeldada," ütles Mikser.
"Ja kahtlemata on õigus ka neil, kes ütlevad, et rohepöördes on peamine rõhk siiski teistel poliitikavaldkondadel. Kindlasti teatud tööstusharud. Ei tasu unustada, et Ursula von der Leyen, ehkki ta peab ametikoha järgselt esindama kogu Euroopa Liidu ühishuvi, on siiski Saksamaalt määratud komisjoni president ja Saksamaa on näiteks väga suure autotööstusega riik. Ja kindlasti see kütuste varustuskindluse küsimus puudutab paljusid Euroopa Liidu riike, puudutab otseselt erinevate majandusvaldkondade kulusid," rääkis Mikser.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Välisilm", intervjueeris Johannes Tralla