Eesti jätkab looduse taastamist sõltumata Euroopa Liidu määrusest

Euroopa Nõukogu jättis viimasel minutil Euroopa Liidu looduse taastamise määruse kinnitamata. Kliimaministeeriumi teatel püüab Eesti sõltumata määruse saatusest sarnaseid eesmärke siiski täita.
Euroopa Liidu looduse taastamise määruse eesmärgiks on Euroopa metsade, niitude, jõgede, järvede ja muu halvas seisus looduskeskkonna taastamine. Kuigi selle määruse kinnitas Euroopa parlament juba kuu aega tagasi, siis enne selle kinnitamist esmaspäeval Euroopa Nõukogus kadus määruselt liikmesriikide toetus.
"Et määrust nõukogus ära ei kinnitatud, on erakordne negatiivses võtmes. See oleks pidanud olema vormistuslik küsimus," ütles kliimaministeeriumi asekantsler Antti Tooming.
Kui määrus jääbki kinnitamata, on see halb nii elurikkusele kui ka Euroopa Liidu usaldusväärsusele, ütles Eestimaa Looduse Fondi keskkonnaekspert Aleksei Lotman. Kuigi praegu muutis Ungari viimasel hetkel meelt, siis tegelikult oli määrus juba varem vastuoluline. Ungari käik oli võimalik ainult seetõttu, et määrusel puudus lai toetus.
"Ka mitmed riigid, keda me oleme siiani keskkonnaasjades eesrindlikuks pidanud – näiteks Soome ja Rootsi – oma metsalobi mõjul ei toetanud seda määrust. Nende positsioonid on olnud tegelikult pehmelt öeldes rumalad," sõnas Lotman.
Eestis on määruse toetaja ja tegelikult juba riiklikult teeb palju seda, mida uus määrus oleks nõudnud, ütles Tooming. "Meile see väga negatiivselt ei mõju, sest plaanime igal juhul jätkata taastamistöödega. Kahju on lihtsalt selles mõttes, et üle Euroopa me ei pane siis rõhku sinna ja uusi valdkondadesid, nagu linnade rohestamine või põllumajanduse rohestamine, ei võeta nii tugevalt teemaks," rääkis Tooming.
Suuresti on määruses nõutu juba Eesti elurikkusestrateegias kirjas, kinnitas ka Lotman. "Muidugi mitte nii täpselt ja strateegia on strateegia, aga määrus on õigusakt," lisas Lotman.
Paljud samad eesmärgid on ka kirjas juba praegu kehtivates Euroopa Liidu direktiivides, nagu linnu- ja loodusdirektiiv, lisas Tooming. "See taastamise määrus sätestab lihtsalt konkreetse tähtaja nende direktiivide eesmärkide saavutamiseks ja vaatab loodust laiemalt kui ainult ohustatud liikide ja elupaikade võtmes," selgitas Tooming.
Samas uus määrus oleks olnud konkreetsem ja täpsem, sealhulgas merekeskkonna ja jõgede puhul. Lisatud on ka nõuded põllumaa elurikkuse taastamiseks. Näiteks peaks liikmesriigid ühe võimalusena püüdma parandada liblikate arvukust mõõtes oma edu Euroopa rohumaade liblikate indeksiga. Oluline on ka, et määrus seaks riikidele kohustuse kaitsta elurikkust ka mujal kui Natura looduskaitsealadel, ütles Lotman.
"Kogu meie elurikkust me ei saa ainult Natura looduskaitsealadel ära kaitsta. Tekib küsimus, kas me sisuliselt peaks igalpool loodust kaitsma samamoodi nagu Natura aladel. Läbirääkimiste käigus seda sätet oluliselt nõrgendati. See pole mulle kui looduskaitsjale väga meelt mööda," rääkis Lotman.
Määruse tulevik ei ole praegu veel kindel – tagasi seda ei lükatud. Kui see jääb riiulile, on oht, et looduse taastamine jääb samamoodi toppama, ütles Lotman
"Oht on nii selles, et meie teeme ja naabrid ei tee, kui ka selles, et me ei teegi midagi kartuses, et äkki meie teeme, aga naabrid ei tee," sõnas Lotman.
Toimetaja: Mari Peegel
Allikas: ERR-i raadiouudised