"Euroopa põllumehed ja toidutootjad ei saa enam senist praktikat jätkata, kui soovitakse vältida kliimakollapsit ja majandusraskusi," kirjeldas väljaanne Politico 110-leheküljelise raporti põhisõnumit. "Sidusrühmade foorum vihjab revolutsioonile EL-i põllumajandustoetustes," kommenteeris veebiväljaanne EurActiv raporti sisu.

Kolmapäeval Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile üle antud ettekande koostasid viimase seitsme kuu jooksul 29 põllumajanduse ja toidutööstuse sidusorganisatsiooni esindajad.

EurActivis avaldatud ülevaate kohaselt soovitatakse ümarlaua koostatud raportis loobuda hektaripõhistest toetustest ja keskenduda senisest enam väikeste põllumajandusettevõtete abistamisele, kehtestada stiimulid keskkonnasõbralikumalt tegutsevatele tootjatele, toetada nõudlust tervisliku ja jätkusuutliku toitumise järele, mille üheks osaks on ka loomsete toiduainete tarbimise vähendamine.

Raport on oluline, kuna von der Leyen on lubanud seda arvesse võttes koostada oma juhitud komisjoni esimese 100 päeva jooksu visiooni Euroopa Liidu põllumajanduspoliitikast, mis peaks ilmuma hiljemalt märtsis ning juba paari kuu pärast on komisjonilt oodata EL-i järgmise seitsmeaastase eelarveperioodi (MFF) kava esitamist.

Põllumajandustoetused moodustavad ligi veerandi praeguse, aastateks 2021-2027 kokku lepitud MFF-i mahust, mille suurus on 1216 miljardit (1,2 triljonit) eurot.

Rohkem toetust väiketootjatele

Nii Politico kui EurActiv toovad suurima muutusena esile EL-i ühtse põllumajanduspooliitika (ÜPP) raames kehtiva senise toetusskeemi muutmise, kus toetusi ei makstaks enam mitte niivõrd pindalapõhiselt, mis eelistab suurtootjaid, vaid fookus läheb väiksematele ja madalamate sissetulekutega farmide toetamisele.

Praegune toetuste maksmise skeem on olnud kriitika all juba kaua, aga siiani on olnud seda väga raske muuta. "Nüüd paistab aga, et põllumajandusorganisatsioonid ja teised esinduskogud on nõustunud, et sissetulekutoetused peaks suunama väikestele ja keskmise suurusega farmeritele, mida on põllumajandustootjatest enamus," kirjutas Politico.

Samas soovitatakse raportis siduda sissetulekutoetused sellega, kas farmer järgib täiendavaid keskkonnanõudeid, mis lähevad kaugemale kui praegu kehtivad EL-i reeglid.

Kõrvuti üldiste põllumajanduse rahastamise reeglite muutmisega soovitatakse raportis luua ka ÜPP-välised ajutised fondid, mille kaudu toetada rohelist üleminekut tootmises ja looduskeskkonna taastamist põllunduse raames.

Raport soovitab hakata inimeste toitumisharjumusi muutma

Raport käsitleb ka nii tundlikku teemat nagu inimeste söömisharjumused ja dieet ning loomakasvatus, mis põhjustab alati teravaid debatte, märkis EurActiv.

Selles soovitatakse vähendada loomsete produktide tarbimist ja suurendada selle asemel taimsete proteiinide kasutamist toidus. See peaks suurendama tarbijate võimalusi süüa tervislikumat ja väiksemate ressurssidega toodetud toitu, öeldakse dokumendis.

Politico teatel mainitakse raportis ka seda, et liha- ja piimatoodete tarbimise vähendamiseks ja üleminekuks taimsele toidule tasub kaaluda maksuerisusi ja lastele suunatud spetsiaalseid turundusvõtteid. "Jätkusuutlik valik peab saama loomulikuks valikuks," seisab dokumendis.

Raportis märgitakse ka vabatahtlike rahastusskeemide loomist, mille kaudu toetatakse loomapidamisfarmide sulgemist kõige saastunumates piirkondades. Samuti toetataks samasuguseid sulgemisi piirkondades, kus on väga kõrge loomakasvatajate kontsentratsioon.

Kasvuhoonegaaside heite vähendamine vajab rätsepalahendust

Raportis mainitakse kasvuhoonegaaside heite vähendamise vajadust põllumajanduses. Ehkki põllumajandussektorist, peamiselt loomakasvatusest, pärineb kümnendik EL-i emissioonidest ja EL on võtnud eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 55 protsendi võrra, ei ole põllumajandusele siiani kärpimissihte seatud, märkis Politico.

Samas soovitatakse Euroopa Komisjonil koostada emissioonide vähendamiseks põllumajanduses täpsemalt sihitud tegevuskava, kuna sektor koosneb väga erinevatest tegevusaladest ja on seetõttu ülimalt kompleksne.

Koja esindaja: kõik oleneb rakendamisest

Põllumajandus-kaubanduskoja Brüsseli-esinduse juht Ene Kärner rääkis ERR-ile, et raporti koostamine käis tavapärasest erinevalt, kuna protsessi kohta oli arutelude ajal äärmisel vähe teada.

"See oli väga kinnine protsess. Me olime küll teadlikud, et mis teemad on laual, aga me ei teadnud, millised on ettepanekud," kirjeldas Kärner.

"Dokumendi koostasid ümarlaua käigus Euroopa Liidu üleste organisatsioonide esindajad, sinna ei olnud kaasatud riikide esindajaid, ühtegi ministeeriumi ega parlamenti. Selles mõttes oligi see otseselt dialoog põllumeestega, aga seal olid ka teised - keskkonnakaitsjad, tarbijate esindajad, töötlejate esindajad, isegi Euroopa Keskpank ja nii edasi," rääkis ta.

"See tähendab, et tegu on kompromissdokumendiga. Kõigil neil olid oma mõtted ja kindlasti ka oma punased jooned, millest nad ei tagane. Ilmsesti tulevad sealt ka need põllumajandusele mitte nii väga meeldivad ettepanekud," tõdes Kärner.

Kui tavapäraselt töötab Euroopa Liit nii, et lekete abil testitakse huvirühmade reaktsioone välja töötatava seadusandluse suhtes, siis praegu midagi sellist ei olnud, selgitas Kärner. "Selles mõttes on see tekst ka meile täielik üllatus. Selle võrra läheb lihtsalt ka natukene rohkem aega, et aru saada, mis see meile kaasa võib tuua," märkis ta.

Kärner rõhutas ka, et üks asi on raporti tekst, aga teine asi see, millised reaalsed seadusandlikud ettepanekud selle põhjal koostatakse.

"Ma tahaksin kindlasti rõhutada, et dokument dokumendiks - esialgu, kui ka rohelepe välja tuli, siis samamoodi põllumehed vaatasid, et noh, veider on, aga võib-olla annab sellega siiski töötada. Aga asjad läksid hulluks just seadusaktide väljatöötamise käigus ja selles meetodis, kuidas seda tehti – ülevalt alla, ilma põllumehi kuulamata. Selles mõttes on praegu just see koht, kus tuleb jälgida, et mis täpselt hakkab edasi saama," rääkis ta.

Kärner tõi esile, et kui hakatakse toetuste maksmisel eelistama tootmisüksusi suuruse, tootmisviisi või sektori alusel, siis kindlasti see kellelegi ei meeldi. "See on kindlasti üks koht, mida me peame silmas pidama ja vaatama, et kuidas seda hakatakse rakendama," märkis ta.

Teiseks tõi Kärner esile ülemineku loomselt toidult taimsele, mis võib kaasa tuua farmide sulgemise.

"Inimeste dieedi suunamine on viimase aja teema. Loomulikult tekitab see küsimusi ja probleeme ning loomakasvatajad kindlasti ei ole vaimustuses, kui nad peavad oma tegevuse lõpetama. Aga jällegi oleneb, kuidas see täpselt läheb, sest samamoodi toodi ju seal välja ka see, et kõik loomakasvatust reguleerivad seadused peavad põhinema teadusel. Seal võib siiski olla ka vastupidiseid põhjendusi," rääkis Kärner.

Kokkuvõttes kajastab raport aga praegust ajastu vaimu, tõdes Kärner: "Et rohkem suund keskkonnale ja sellistele asjadele. Aga samas siiski põllumehed olid laua taga ja nad said esile tuua oma muresid ja tutvustavates tekstides on ka päris huvitavaid mõtteid selle koha pealt, et ülemineku jaoks peab olema korralik rahastus - kasvõi näiteks see, et luua ühise põllumajanduspoliitika väliselt mingi uus üleminekufond. See on suhteliselt uudne mõte minu arvates. Ja siis veel see, et ka von der Leyeni sõnul peab põllumehi usaldama, et nende praktikad on siiski tõhusad ja nad tegelikult teavad, mis nad teevad. Ja et seadusandlikul tasandil mikromanageerimine tuleb lõpetada."

Põllumajandusministeerium lubas oma esialgse kommentaari anda ERR-ile reedel.