Selle aasta 1. jaanuarist kuni märtsi lõpuni eraldati Ida-Virumaa omavalitsustes perest kokku 43 last, näitavad sotsiaalministeeriumi andmed.

Kui kõrvutada seda varasemate aastate statistikaga, on hüpe järsk: mullu eraldati Ida-Virumaal perest kogu aasta jooksul 48 last ja 2022. aastal oli neid 44 ehk ühe kvartaliga on tänavu eraldatud pea sama palju lapsi, kui viimastel aastatel 12 kuu jooksul kokku.

Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik Elmet Puhm ütles ERR-ile, et suure tõenäosusega kujuneb selliste juhtumite koguarv Ida-Virumaal sellel aastal suuremaks kui tavaliselt, kuid kuna möödunud on vaid aasta esimesed kolm kuud, on praegu veel vara öelda, kas tegu on erakorralise olukorraga.

"Jälgimist vajab olukord kindlasti," tõdes ta.

Lapsed eraldatakse perest enamjaolt neil juhtudel, kui perekonda jäämine ohustab lapse tervist või elu. Protsessi algatab kohalik omavalitsus.

"Peamisteks põhjuseks on omavalitsuste sõnul vanemate puudulikud vanemlikud oskused, sõltuvusprobleemid, aga ka psüühikahäired," loetles Puhm, kelle sõnul pole seda, et vanemad loobuksid lastest viletsa majandusolukorra tõttu, Eestis ette tulnud.

Perest võib lapse eraldada nii lühi- kui ka pikaajaliselt, mis tähendab, et osa neist lastest naaseb oma bioloogilisse perekonda ning Puhm märkis, et teatud juhtumite puhul toimub see üsna kiiresti.

Sõltlaste peredes on sageli palju lapsi

Üle poole ehk 24 viimasel kolmel kuul Ida-Virumaal eraldatud lastest on Kohtla-Järvelt. Sealne sotsiaalvaldkonna abilinnapea Evelyn Danilov ütles, et neist viis on praeguseks tagasi kodus ja kolm lähisugulase juures, 16 aga asendushooldusel.

"Muidugi nende 16 saatusega tegeleme jätkuvalt. Kohtuprotsessid on pooleli, töö peredega pooleli, ei oska öelda, kuhu see lõpuks liigub," lausus Danilov.

Lapse perest eraldamise puhul on asjade kulg Danilovi sõnul harilikult selline, et kõigepealt toob politsei lapse, kelle kodus on midagi valesti, turvakodusse ning 72 tunni jooksul selgub, kas kohus teeb eraldamise otsuse ja määrab talle ajutise eestkostja. Tegu on peredega, kus vanemad on oma lastele ohtlikud –sõltlastega, väärkohtlejatega, vägivallatsejatega. Tavaliselt on need probleemid juba pikemat aega kuhjunud.

"Ja muidugi lähisuhtevägivald, mida on väga-väga palju meie linnas. Nii elukaaslaste omavaheline kui ka laste suhtes vägivallatsemine ja kõik sellised probleemid. Seal, kus on lähisuhtevägivald, seal on ka sõltuvused, see on koosmõju. Sealt edasi hooletussejätmine, psüühilise erivajadusega inimesed, kes loobuvad ravimite võtmisest ja otsustavad ise enda ravimisega tegeleda ega mõista, et neil on probleem, nad on ohtlikud nii endale kui oma lastele," loetles Danilov tüüpilisi muresid, mille tagajärjel laps nende vaatevälja satub.

Danilovi sõnul on raske välja tuua, kas suuremaks probleemiks on alkohol või narkootikumid – ilmselt on alkoholi kõige rohkem, kuid sõltlased kipuvad olema sellised, et tarvitavad kõike, mida kätte saavad ja nende seas on nii naisi kui ka mehi.

Abilinnapea märkis, et perest eraldamiste sedavõrd suur kasv ei ole Kohtla-Järvel tingitud sellest, et piirkonda oleks tabanud sotsiaalkatastroof või midagi muud ebaharilikku, mis ootamatult perede olukorra raskeks oleks muutnud.

"Laste eraldamine ei tähenda, et probleemseid peresid on juurde tulnud. Need pered on alati olemas olnud, lihtsalt ühel hetkel jõuab töö nendega eraldamiseni. See tähendab, et seni rakendatud tugimeetmed pole lihtsalt toiminud," nentis Danilov, kes on sotsiaalsüsteemis töötanud alates 2021. aastast ning nende töös ei ole tema kinnitusel praegu midagi varasemast teistsugust. 

Danilov selgitas, et harilikult on nende peredega aastaid tööd tehtud, aga kui vanemad oma elukorraldust ei paranda, jätkavad sõltuvusainete tarvitamist ning panevad lapsi ohtu, siis võib omavalitsus neile küll tugiisikuid, teraapiaid ja teenuseid pakkuda, kuid kui tulemust ei ole, jõuab asi ühel hetkel laste eraldamiseni.

Miks aga on praegu eraldatuid nii palju, on Danilovi sõnul tingitud ka sellest, et reeglina on tegu paljulapseliste peredega – kui peres on viis või kuus last, kasvatabki iga juhtum kohe üldarvu hüppeliselt, sest hädaohu korral viib politsei perest kaasa kõik lapsed. Nüüd on mitmed selle etapini jõudnud juhtumid lihtsalt ajaliselt kokku sattunud.

"See on harv juhus, kui meil on sellises peres üks laps. Tavaliselt sellistes peredes kipub olema palju lapsi, kas raha pärast või miks, me ju ei tea, aga kindlasti on riigipoolsetel toetustel oma roll," tõdes Danilov. "Need vanemahüvitised, mis alguses on, tunduvad nii toredad ja kui hüvitis lõpeb, sünnitatakse järgmine laps. Nad elavad aastaid ja aastakümneid kahjuks selle sama mustri järgi."

Asenduskodud ei taha keerulisi lapsi vastu võtta

Sillamäe sotsiaalhoolekandeosakonna peaspetsialist Mare Välja ütles, et neil on viimastel aastatel asendushooldusel olevate laste hulk hoopis vähenenud. Olles üle kümne aasta tagasi töötanud Narvas asendushoolduse juhina, mäletab ta, et Kohtla-Järvel on probleemseid peresid läbi aegade rohkem olnud.

"Kohtla-Järve kandist oli äärmiselt palju lapsi," meenutas Välja. "Sel ajal olid seal vanematel sõltuvusprobleemid, laste hooletussejätmine. Aga tehti hästi tublit tööd, saime lapsi rehabiliteeritud ja sotsialiseeritud ja paljud läksid lapsendamisele, nad ei olnud veel niivõrd kahjustatud."

Lapsed, kes praegu asendushooldusele tulevad, on Välja sõnul sageli halvemas seisus. Ta märkis, et kohtud on võtnud seisukoha käsitelda lastevanemate õiguste piiramist ja äravõtmist äärmusliku meetmena. Seetõttu venitatakse sellega väga pikalt ja lapsed, kes lõpuks asendushooldusele määratakse, on tugevate psüühikahäirete või -probleemidega ja neid ei saa tavalisele asendushooldusteenusele paigutada.

Seetõttu on ette tulnud sedagi, et last ei saa teiste lastega koos hoida ja talle on tarvis teenust, kus on ainult tema ja kaks perevanemat.

Välja leiab oma kogemuse varal, et lapse hoidmine pere juures võimalikult kaua ei pruugi olla hea lahendus. Paljud asendushoolduse töötajad on hädas, et peavad looma täiesti uusi teenuseid, et keerulistele lastele kohaseid tingimusi pakkuda.

"Teenuse hinna ajab see hästi kõrgeks, aga kohalikul omavalitsusel ei ole neid lapsi kuskile panna, maksame ka mõnikord viis, kuus või seitse tuhat sellise lapse turvalisuse ja arengu säilitamiseks," tõi Välja näite.

Ka Kohtla-Järve abilinnapea tunnistas, et asenduskodu leidmine on murekoht. Summad, mida omavalitsus igakuiselt asendushoolduseks maksab, on Danilovi sõnul meeletud, kuid sellest hoolimata ei taha paljud asenduskodud mõnd noort vastu võtta.

"Kui asendushooldusel on tublid ja nunnud lapsed, siis on ka personalil lihtsam. Probleemse noorega on loomulikult vaja tegeleda, teda rehabiliteerida, viia teenusele. Suure tõenäosusega ei saa ta koolis hakkama, võib-olla on tal mitu aastat haridust vahele jäänud selle eluolu tõttu, kus ta on olnud," kirjeldas Danilov. "Nendega kaasneb suurem töökoormus, keerulised öötunnid, mõni võib igasugu trikke teha. Minevik jätab kahjuks lastele oma jälje ja ainult tugevad suudavad nende jälgede parandamisega tegeleda."

Raske on leida mitut last koos soovivaid hooldusperesid

Teine probleem on Kohtla-Järve abilinnapea sõnul hooldusperedega. Nad soovivad reeglina beebit või üht last, aga sotsiaalhoolekandes lähtutakse põhimõttest, et ühe pere lapsi ei lahutata, nad peavad kasvama koos ja üksteist tundma.

"See on väga erandlik juhus, kui kohus otsustab lapsed lahutada ja meie kindlasti toetame seda, et õed ja vennad peavad olema koos ka asenduskodudes. Nad on juba kaotanud olude sunnil oma vanemad ja oleks julm ja ebaõiglane neid lahutada," ütles Danilov.

Asendushooldust pakkuvad perekodud on erakätes ja seega saavad nad ise oma kliente valida. Danilovi sõnul on sellel puhul tähtis koostööd teha, probleeme arutada ja rääkida, sest erasektorit millekski sundida pole võimalik. Lõpuks on igale abivajajale alati koht suudetud leida, kuid vahel ollakse sunnitud laps selleks kaugemasse piirkonda viima.

Laste turvakodusid on Ida-Virumaal sotsiaalministeeriumi andmetel kaks ja neis on kokku 26 kohta. Ministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik Elmet Puhm tõdes, et suure maakonna ja suuruselt Eesti kolmanda linna kohta pole seda väga palju. Seega võivad need ülemääraselt täituda, kui teatud asjaolud kokku langevad.

"Turvakodud on reeglina lühiajaliseks paigutuseks mõeldud asutused, mille ülemäärane täituvus võib sõltuda teatud asjaolude kokkulangevusest. Näiteks täitub turvakodu kiiresti, kui paigutust vajava ühe pere laste arv on keskmisest oluliselt kõrgem ehk turvakodu võib ajutiselt täituda ühest perest pärit lastega," tõi Puhm näite.

Siiski ei ole Danilovi sõnul Kohtla-Järvel turvakodukohtadest puudust. Lapsi viivad nad sellegipoolest mõnikord Narva turvakoju, kuid seda selleks, et nad ahistavast ja vägivaldsest vanemast kaugemale viia.

"On vanemaid, kes ründavad turvakodu, üritavad sisse saada ja töötajaid rünnata – kõike on juhtunud," nentis Danilov.

Hoolimata nukratest kogemustest kinnitab ta, et osa peresid on siiski võimalik järjepideva tööga aidata ning mida rohkem tugiteenuseid neile pakkuda, seda rohkem on lootust, et nad end parandavad.

"Kui tugiisik mitu korda nädalas nõustab, abistab ja toetab, meil on tegevuskavad, et [sõltuvusainete] tarvitamine lõpetada, siis meil on ka positiivseid juhtumeid, need lihtsalt ei ole nii märgatavad," ütles Danilov.

Ka Välja kinnitas, et imesid siiski juhtub, näiteks on tulnud ette, et laps on perest eraldatud ja vanem mitu aastat ravil olnud, kuid lõpuks järje peale saanud ja ka lapse kasvatamise õiguse tagasi saanud.

Eraldatud lastest on ligi pooled Danilovi sõnul mingil hetkel koju tagasi läinud. Sellisel puhul peab perekond igatpidi näitama oma tahet olukorda parandada ja end kokku võtta.

"Neid teenuseid on kõikvõimalikke, et lapsed ei peaks elama mujal. Lõplik eraldamine on ka kohtu seisukohalt siis, kui lapsel on võimatu seal elada ja paranemismärke pole üldse, kui on vanemal nii tugev sõltuvus, et ta lihtsalt ei hooli. Neid kahjuks on," lausus Danilov.

Selle aasta esimeses kvartalis on suurem laste peredest eraldamise arv olnud veel Raplamaal – 10, Tallinnas – üheksa ja Pärnus – seitse.

Eelmise aasta jooksul kokku eraldati Tallinnas perest 93 last, Pärnus oli neid 43 ja Raplamaal 11. Sotsiaalministeeriumi meediasuhete nõunik Anett Sihver rõhutas aga, et tegu on esialgsete, veel koondamisel ja kontrollimata andmetega.

Puhmi sõnul on Ida-Virumaal piirkonna omapära tõttu olnud läbi aastate perest eraldatud laste arv pisut suurem kui teistes paikades, jäädes samasse suurusjärku Tallinna linna ja Pärnu maakonnaga. Näiteks ülemöödunud aastal moodustasid Ida-Viru maakonnas perest eraldatud lapsed 14 protsenti kõigist Eestis aasta jooksul eraldatud lastest.