Läti peaministripartei Uus Ühtsus jäi küsitluses esikohast ilma

Läti populaarseimaks erakonnaks tõusis opositsiooniline konservatiivne Rahvuslik Liit (NA), mida toetab 13,9 protsenti valijatest, samas kui peaministripartei Uus Ühtsus kaotas toetust, selgus Läti rahvusringhäälingu LSM tellitud ja uuringufirma SKDS läbiviidud küsitlusest. Analüütikute sõnul on Uue Ühtsuse probleemid seotud selle eksjuhi Krišjanis Karinši lennuskandaaliga.
Teist ja kolmandat kohta jagavad omavahel tsentristlik peaministripartei Uus Ühtsus (JV) ja vasakpoolsed Progressiivid (P), mis samuti kuuluvad valitsusse. Eelistusega valijatest toetab mõlemat erakonda 13,6 protsenti.
Võrreldes märtsi alguses avaldatud küsitlusega langes Uue Ühtsuse toetus ning kasvas Rahvusliku Liidu ja Progressiivide toetus, kirjutab LSM.
Populistlikku opositsioonilist erakonda Läti Esikohal (LPV) toetab 11,1 protsenti valijatest ning valitsusse kuuluvat Roheliste ja Talurahva Liitu (ZZS) 10,2 protsenti valijatest.
Venemeelseks peetavat erakonda Stabiilsuse Eest (ST!) toetab 8,4 protsenti eelistusega valijatest ja Ühinenud nimekirja (AS) 8,2 protsenti valijatest.
Eelmistel parlamendivalimistel valimiskünnist mitteületanud ja kuni 2020. aastani pikalt Riiat valitsenud erakonda Koosmeel toetab 7,3 protsenti hääleõiguslikest valijatest, mis tähendaks erakonnale võimalust naasta järgmistel valimistel parlamenti.
Samuti on küsitlus positiivseks uudiseks Koosmeele endisele esimehele ja korruptsioonis süüdistatud Riia ekslinnapeale Nils Ušakovsile, sest see annab talle lootust osutuda tagasi valituks Euroopa Parlamenti juuni alguses toimuvatel valimistel. Lätist valitakse Euroopa Parlamenti üheksa eurosaadikut ning mandaatide jaotamisel kasutatav valem on väikestele erakondadele soodne.
Ükski teine erakond ei ületa küsitluses viie protsendi künnist.
Samas on küsitluses suur valijate osakaal, kel puudub hetkel eelistus: selliseid valijaid on kokku 24,8 protsenti. Lisaks veel 13 protsenti küsitletutest ei kavatse mingil juhul valimistel osaleda.
Avalike suhete spetsialisti Filips Rajevskise sõnul saadab edu poliitilise spektri mõlemas otsas olevaid erakondi. Kui vasakpoolsed valijad toetavad Progressiive, siis parempoolsed valijad toetavad Rahvuslikku Liitu. Uus Ühtsus kannatab aga välisministri Krišjanis Karinši tagasiastumise tõttu, mille taga on tema peaministri ametiajal aset leidnud skandaal, mis on seotud Karinši kombega kasutada riigi kulul eralennukit välisvisiitide korraldamisel.
"Karinši lennud paljastasid nõrkust, sest [Uut Ühtsust] on varem peetud pragmaatiliseks jõuks, millele saab toetuda, mitte rahaloopijateks," ütles Rajevskis.
"Meeleolu on võrdlemisi pessimistlik, ning sellises olukorras tõusevad esile need, kel on selge ideoloogia. Rahvuslik Liit lubab mingil kujul Läti tulevikku ning sama kehtib ka Progressiivide vasakliberaalse ideoloogia kohta, mis meelitab noori," lisas Rajevskis.
Toimetaja: Mark Gerassimenko
Allikas: LSM