Isamaa esindaja Helir-Valdor Seeder ütles ERR-ile, et mittekodanikelt hääleõiguse võtmiseks mingit ühist jah-sõna kohtumisel ei kostnud ning põhiseaduse muutmiseks allkirju koguma ei hakata.

"Seda valmisolekut ei ole. Eks see sõltub kõikidest erakondadest, kes parlamendis esindatud on, et kaua nad vajavad aega arutamiseks. Täna selles osas me mingisugust kokkulepet ei sõlminud," lausus Seeder.

Isamaa on sama küsimuse tõstatanud ka Tallinna uue võimuliidu kõnelustel, seades mittekodanikelt hääletusõiguse võtmise üheks kokkuleppe tingimuseks. Seedri sõnul teeb otsuse, mis tingimustel Tallinnas võimuliit sõlmitakse, siiski Isamaa Tallinna piirkond, mitte erakonna juhatus.

"Lõplikud valikud ja otsused teeb Tallinna piirkonna juhatus, aga see ei tähenda, et Tallinn ja Toompea oleks kaks erinevat maailma," nentis ta.

Seeder lisas, et Isamaa jaoks Tallinna läbirääkimistel siiski nii-öelda punaseid jooni pole ja neid ei tohiks olla ka teistel osalistel.

"Ühtegi teemat, mida üks või teine koalitsiooni osapool läbirääkimistel tõstatab, ei peaks viskama nurka, et me keeldume sellest rääkimast. Seda ei tohiks teha ka Tallinna linnavõimu moodustamise puhul. Võib rääkida nendest asjadest, mis on Tallinnale olulised, aga mida otsustatakse parlamendi tasemel, see ei ole mingisugune surmapatt, kui nendest küsimustest räägitakse," lausus ta.

Läänemets: me ei saa heaks kiita tagamõtet valijarühma kõrvaldamiseks

Sotsiaaldemokraadid on samas välistanud, et mittekodanike hääleõiguses saaks Tallinna läbirääkimistel mingile kokkuleppele jõuda. Erakonna esimees Lauri Läänemets teatas teisipäeval sotsiaalmeedias, et Tallinna võimukõnelustel ei tehta täna ega ka tulevikus riigitasandi otsuseid, sealhulgas mittekodanike hääleõiguse teemal. 

"Vene kodanike valimisõiguse piiramine kohalikel valimistel ei ole "poolt või vastu" -küsimus, vaid küsimus sellest, millist tulemust me sellelt otsuselt ootame ja kas me tajume ka kõiki riske. See, millega Isamaa praegu tegeleb, on oht Eesti julgeolekule ja soov ebademokraatlikult oma võimu põlistada. Kuigi Tallinna linnavõimu moodustamiseks on läbirääkimised sisuliselt lõpuni jõudnud, võib (Isamaa juht Urmas) Reinsalu oma venitamisega ajaloolise võimaluse lähipäevadel Keskerakonnale tagasi mängida," lausus Läänemets.

Läänemets lisas, et sotsiaaldemokraatidel ei ole võimalik heaks kiita Isamaa tegelikku tagamõtet ühe valijarühma kõrvaldamisega – suurendada enda toetust järgmistel Tallinna linnavolikogu valimistel.

"Norstati hiljutine uuring näitas, et kui valimisõigus oleks ainult Eesti kodanikel, annab see pealinna volikogus Isamaale juurde kolm kohta, Reformierakonnale neli, sotsiaaldemokraatidele kaks ning EKRE-le ühe koha ning vähendab Keskerakonna kohtade arvu 10 võrra," märkis Läänemets.

Jevgeni Ossinovski kinnitas, et sotsid  mittekodanike hääleõiguse äravõtmist Tallinna võimuliidu kõnelustel arutama ei hakka.

"Me oleme järjepidevalt kinnitanud, et Tallinna volikogu ei muuda Eesti põhiseadust ja sellest tulenevalt nende (teemade) sidumine omavahel ei ole ülemäära mõistlik. Loomulikult aruteludega parlamendis, mis puudutavad valimisõigust, võib edasi tegelda, nii opositsioonierakonnad kui mõned teised erakonnad on valmis edasi nuputama seda asja. Aga öelda, et Tallinnas ei ole võimalik kommunaalpoliitiliste küsimuste lahendamisega edasi minna, sellepärast et enne on vaja leppida kokku põhiseaduse muutmises, mis võtab niikuinii aasta aega – see ei tundu meile asjakohane," lausus Ossinovski.

Reinsalu: et kõik on kokku lepitud, ei vasta tõele

Isamaa juht Urmas Reinsalu ütles Läänemetsa kriitikat kommenteerides, et Isamaa jaoks ei ole kindlasti mittekodanike hääletusõigus Tallinna läbirääkimistel punane joon, kuid taoline rünnak sotside poolt on häiriv.

"Et sotsiaaldemokraadid on tõmmanud sellise jäiga punase joone ja kaeviku, kus nad on agressiooniriikide kodanike valimisõiguse kaitsel, on äärmiselt häiriv minu jaoks, eriti see retoorika, mida nad selle juures viljelevad," lausus Reinsalu.

Reinsalu lisas, et Isamaa jaoks on oluline, et Tallinna koalitsioonilepe sisaldaks sisulisi muutusi pealinnas.

"Eks me täna arutame, on rida teisi asju. Ma vaatan, siin on ennatlikult nii mõnigi koalitsiooni moodustavate parteide osapooltest öelnud, et kõik on kokku lepitud juba. See ei vasta sugugi tõele. Ja me jätkuvalt kutsume üles sotsiaaldemokraate sellest kaevikust välja ronima," lausus ta, lisades, et mittekodanike hääletusõiguse teema jääb Tallinna läbirääkimistel endiselt lauale.

Keldo: selliseid absurdseid tingimusi me ei aktsepteeri

Et mittekodanike hääleõiguse küsimust ei sobi arutada Tallinna kõnelustel, ütles ka riigikogu Reformierakonna juht Erkki Keldo.

"Et Tallinna võimu nii-öelda eelduseks või tingimuseks on see, et riigis midagi otsustatakse või põhiseadust hakatakse muutma – see on natuke absurdne ja naeruväärne. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on tegelda poltide-mutrite-torudega. Tallinnas on vaja eestikeelse hariduse üleminek läbi viia, Tallinna linnavalitsus on vaja korda teha. Koalitsioonil oleks käed-jalad tööd täis. Väga-väga kahetsusväärne oleks, kui selliste imelike tingimuste tõttu jääks Tallinna võim (muutmata)," lausus Keldo.

"Ma olen oma inimestega rääkinud ja fraktsioon täna hommikul ka ütles, et selliseid absurdseid kokkusidumisi ei tohiks ega ei saagi teha, et me seda kindlasti ei aktsepteeri," lisas ta.

Tallinna võimukõnelused peaksid plaani järgi lõpule jõudma kolmapäevaks.

Ossinovski ütles, et Tallinna koalitsioonileping on peaaegu valmis. "Seal on umbes päeva jagu tehnilist tööd, ka sisulist, poliitiliste läbirääkimiste tööd, et viimased küsimused ja teemad nii-öelda purki saada. Ja pärast seda on juba kalendri küsimus, millal on võimalik järgmiseid samme astuda, volikogu koosolekut kokku kutsuda ja nii edasi," lausus ta.