41 protsenti Eesti kodakondsusega muust rahvusest elanikest hindab toetust sõdivale Ukrainale positiivselt. Venemaa kodakondsusega elanikest on Ukraina toetamise poolt 38 protsenti. See kolmepunktine vahe jääb statistilise vea piiridesse.

"Võime öelda, et täpselt sama palju kui toetab muust rahvusest Eesti kodanikest Ukrainat, toetab sama palju ka Venemaa kodanikest Ukrainat," selgitas lõimumisuuringu juht, sotsiaalteadlane Marju Lauristin.

Ka teised sarnaste uuringuküsimuste vastused näitasid, et Vene kodakondsuse ja Eesti kodakondsusega muust rahvusest elanike seas ei ole meelsuse osas suurt vahet.

"Siit on näha, et selliseid otsuseid ei saa teha emotsioonide põhjal. Tõesti ma saan nendest inimestest aru, kelle esimene arusaam on, et muidugi, Vene pass, Vene lojaalsus. Aga uurimistulemused ei tõesta seda, numbrid ei tõesta seda. Ja kui me teeme otsuseid küsimustes, mis on just niivõrd tähtsad turvalisuse ja julgeoleku seisukohalt, siis see on üsna ohtlik," rääkis Lauristin.

Ka Tallinna Ülikooli politoloog Tõnis Saarts ütles, et kolmandate riikide kodanikelt valimisõiguse ära võtmine ei lahendaks venemeelsuse probleemi Eestis.

"Ei tasu ju unustada, et riigikogu valimistel oleks pigem kremlimeelsete hoiakutega partei Koos saanud sisse riigikokku ikkagi mitte Vene kodanike ja mittekodanike häälte toel, vaid Eesti kodanike häälte toel," sõnas Saarts.

Tallinna koalitsioonilepinguga kindlasti kelleltki valimisõigusi ära ei võeta, kui aga jõutakse riigi tasandil kodakondsuse põhjal hääleõiguse piiramiseni, võib see Lauristini hinnangul tuua rohkem kahju kui kasu.

"Need inimesed, kes on praegu selgelt Eesti poliitika poolt, tunnevad, et kuna neil on vale pass, siis neid ei usaldata. Järelikult see teistpidi mõjutab Eesti riigi usaldamist, me vähendame Eesti riigi usaldusväärsust ja ma arvan, et see on praegu väga halb," rääkis Lauristin.

"Üks võimalus on see, et see tekitab teatud vastasseisu ja trotsi ja hääletatakse nimelt pigem nende kandidaatide poolt, kes väljendavad niisugust kremlimeelset või eestikriitilist hoiakut. Selleks peab valmis olema," ütles Saarts.

Küsimusi tekitab ka, milline mõju on Eesti ühiskonnas hääleõiguseta inimestel. Seda enam, et Venemaa on teinud kodakondsusest loobumise väga keeruliseks.