Tsiviilkaitse minister Carl-Oskar Bohlin ütles, et märtsis NATO-ga liitunud Rootsi kasutab seda raha tugevdamaks päästeteenistusi sõja puhuks, küberjulgeoleku tõhustamiseks ja tervishoiusüsteemi ravimivarude suurendamiseks.

Taastatakse ka pommivarjendeid, parandatakse veevarustust ja transporditaristut.

"Julgeolek on halvenenud juba pikka aega," ütles Bohlin ajakirjanikele.

Minister äratas jaanuaris kaitsekonverentsil tähelepanu hoiatusega, et Rootsis võib tulla sõda.

Pärast seda ütles relvajõudude ülem Micael Byden, et rahvas peab ennast vaimselt valmis panema võimaluseks, et riik satub sõtta ning tegema ka reaalseid ettevalmistusi.

Rootsi kärpis külma sõja ajal drastiliselt kaitsekulutusi, kuid muutis suunda 2014. aastal, kui Venemaa annekteeris Krimmi.

2022. aasta märtsis, pärast Venemaa täiemahulist sõja algust Ukrainas, teatas Stockholm taas kaitsekulutuste suurendamisest, et jõuda võimalikult ruttu kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust.

Eelmise aasta lõpus ütles valitsus, et selle eesmärgini jõutakse 2024. aastal.

Uudisteagentuuri TT andmetel on Rootsi 2024. aasta tsiviilkaitse eelarve 6,5 miljardit krooni (563,8 miljonit eurot). Riigi tsiviilkaitseamet ütles aga oktoobris, et vajaduste rahuldamiseks peaks aastaeelarve olema 20 miljardit krooni (1,73 miljardit eurot).