"Meil kindlasti on soov ja ka tervikuna NATO idatiival oleks vajadus pideva õhukaitse järele. Et need rotatsioonid oleks korrapärased ja etteplaneeritud. Selles osas me ka liitlastega suhtleme. Muu hulgas ka uuesti hispaanlastega," rääkis kaitseministeeriumi NATO ja Euroopa Liidu osakonna juhataja Kalle Kirss.

Ehk tegelikult on eesmärk, et kui üks õhutõrjesüsteem Eestist lahkub, võiks teine kohe asemele tulla. Selleks on vaja saada mõne NATO liitlasriigiga kokkuleppele. Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Tomas Jermalavičius ütles, et see, et õhutõrje toomist korraldatakse kahe riigi vaheliste kokkulepete alustel, valmistab pettumust.

"See ei ole NATO ühine pingutus, kus kaitseallianss seda koordineeriks ning teostaks. Meil ikkagi räägib Tallinn Washingtoni või Londoniga, Vilnius Berliiniga."

Hiljuti teatasid hollandlased, et toovad suvel mõneks nädalaks õhutõrjesüsteemi Patriot Leetu. See on hea kogu Baltikumi julgeolekule, ütles Jermalavičius, kuid see iseloomustab ka tõsiasja, et liitlased kipuvad vägesid juurde tooma sinna, kus need juba on. Saksamaa paigutab oma brigaadi alaliselt Leetu.

"See on suur üksus, mis vajab kaitset. Sellele on vaja õhutõrjemull ümber ehitada, raketitõrjemull. Üks asi järgneb järgmisele ja järgmisele," selgitas teadur.

Leedu loodab, et Saksamaa toob oma Patriotid Leetu sügisel, lisas ta.

Oluline on ka, et NASAMS on keskmaaõhutõrje ning Patriot pikamaasüsteem. Õhutõrje on kihiline, suurema rünnaku tõrjumiseks on oluline, et oleks olemas erinevad süsteemid raskekuulipildujatest kuni rakettideni, mis suudavad alla lasta ka vaenlase ballistilisi rakette. Kuivõrd Eesti peaks lähiaastatel kätte saama oma keskmaaõhutõrje, on puudu just pikamaaõhutõrjest, süsteemidest nagu Patriot.

"Tervikpildi kätte saamiseks on hea, kui meil roteeruks siia erinevad üksused, erinevad võimed, erinevad õhutõrje elemendid. Kui 2023. aastal oli NASAMS-i süsteem, siis tulevikus me hea meelega näeksime ka Patrioti süsteemi siia roteerumas. Selleks, et seda järgmist kihti tagada," rääkis Kirss.

Mureks on vaid see, et kui hollandlastel ja sakslastel, kes on Leedus, on Patriotid, siis sarnaseid õhutõrjesüsteeme Eestis paiknevatel brittidel ja prantslastel on vähe. Kõige rohkem Patriote on ameeriklastel, selgitas Jermalavičius.

"Kui me tahame püsivamat lahendust rotatsioonilise mudeli baasil, tuleb vaadata teiste liitlaste poole, minu eeldusel ameeriklaste poole."