Leedu kaitseminister Laurynas Kašciunas tegi sel nädalal ettepaneku muuta seniseid plaane ja luua esmalt kavandatud tankipataljoni asemel kompanii suurune üksus ja sellest üle jääva raha eest tugevdada õhukaitset, ostes juba tänavu juurde kaks keskmaa õhutõrjesüsteemi. Praegune plaan näeb nende ostu ette alles kümne aasta pärast, teatas Leedu rahvusringhäälingut LRT. Kaitseministri hinnangul võib tankiüksuse suurendada pataljoni suuruseks hiljem.

Välisminister Gabrielius Landsbergis kiitis kolmapäeval toimunud kohtumisel esitatud ideed, märkides, et see ei lähe vastuollu Leedu sõjaväe üldise arenguplaaniga ja on mõistlik, arvestades, et õhutõrje on NATO riikide kõige napim ressurss.

"Seetõttu vastaks sellesse investeerimine kõige paremini nii meie kui ka liitlaste soovidele, praegu on seda kõige rohkem vaja... Tankid võivad oodata, aga õhutõrjet on täna vaja," märkis ta.

President Gitanas Nauseda omalt poolt rõhutas, et plaanide võimalik muudatus ei tohiks edasi lükata 17 000 kuni 18 000 sõjaväelasest koosneva diviisi loomist, mille tähtajaks on määratud 2030. aasta.

Leedu valitsus soovib luua ka erifondi kaitse rahastamiseks.

Aprilli algul teatas Hollandi peaminister Mark Rutte, et tema riik paigutab ajutiselt Leetu õhutõrjesüsteemid Patriot. Leedu ning ka Eesti ja Läti on palunud NATO liitlastelt õhutõrjevõimekuste rotatsiooni. Eelmise aasta aprillis tõi Hispaania Eestisse rotatsiooni korras oma keskmaa õhutõrjeüksuse, kuid viis selle detsembris uuesti ära.