Jätkuvalt on isikutest kõige populaarsem kandidaat Euroopa Parlamendi valimistel SDE esinumber Marina Kaljurand, keda lubab valida 14,4 protsenti (märtsis 13,9 protsenti).

Teisele kohale tõusis Reformierakonna esinumber Urmas Paet 11,6 protsendi suuruse toetusega. Paeti toetust aitas kuu varasemaga (6,4 protsenti) võrreldes tõsta Andrus Ansipi kandideerimisest loobumine. Märtsis oli Ansipil Paetist veidi enam toetajaid ehk 6,6 protsenti. Põhimõtteliselt võib öelda, et Paet korjas enda taha suurema osa neid, kes eelmisel kuul lubasid valida Ansipit.

Populaarsuselt kolmas kandidaat on EKRE valimisnimekirja ankrumees Jaak Madison 10,3 protsendiga. EKRE nimekirja esinumber, erakonna esimees Martin Helme kümne populaarsema kandidaadi hulka 2,3 protsendi suuruse toetusega ei mahu (jagab 12.–13. kohta Luukas Kristjan Ilvesega).

Neljandal kohal populaarsuselt on 8,4 protsendiga Keskerakonna esimees ja valimisnimekirja esinumber Mihhail Kõlvart. Tema toetus on kaks korda suurem kui Jana Toomil (4,1 protsenti), kelle kasuks on lubanud Kõlvart loobuda, kui peaks osutuma valituks.

Kuu varasemas küsitluses oli Toomi toetus (6,0 protsenti) seevastu suurem kui Kõlvartil (5,5 protsenti). Muutuse taga võib olla ka Tallinna võimuvahetuse mõju, mis aitas mobiliseerida venekeelseid valijaid Kõlvarti taha. Kõlvarti ja Toomi toetus tuleb valdavalt muukeelsetelt valijatelt, sest eestlastest valijate seas on Kõlvarti toetus 0,9 ja Toomil 0,4 protsenti.

Viiendal kohal on Isamaa kandidaat Riho Terras 8,1 protsendi suuruse toetusega (kuu varem 6,7 protsenti). Terrase toetus on nüüd pea sama suur kui Urmas Reinsalul (4,2 protsenti) ja Jüri Ratasel (4,1 protsenti) kahepeale kokku.

Populaarsemate kandidaatide esikümnesse mahuvad veel Reformierakonna nimekirja ankrumees Hanno Pevkur 3,9 protsendi ja Parempoolsete teine number Rainer Saks 3,5 protsendi suuruse toetusega. Sealjuures oli kuu varem olnud Saksa toetus vaid 1,4 protsenti, aga tema nimi kandidaadina oli siis just avalikuks saanud. Parempoolsete esinumber Lavly Perling esikümnesse (1,5 protsenti toetust) ei mahtunud.

Ka Eesti 200 kandidaate kümne parema hulka ei pääsenud. Nende populaarseim kandidaat Kalev Stoicescu kogus 2,0 protsenti toetust (14. tulemus). Järgnesid Kristina Kallas 1,2 ja nimekirja esinumber Margus Tsahkna 1,1 protsendiga. Küsitluse tegemise ajaks ei olnud selge Indrek Tarandi kandideerimine Eesti 200 ridades ehk tema lisandumine võib tõsta Eesti 200 toetust järgmistes küsitlustes.

Sotside mure: kas noored tulevad valima

Kui võtta aluseks see, millise erakonna kandidaadile plaanivad inimesed oma hääle anda ehk mille põhjalt joonistub välja mandaatide arv, on tänu Marina Kaljuranna suurele toetusele esikohal SDE 20 protsendiga. Kuu varasemaga võrreldes SDE kogutoetus siiski 1,4 protsendipunkti võrra langes.

Kui miski peaks sotsiaaldemokraate muretsema panema, siis paradoksaalselt see, et nende toetajaskonnas on palju noori. Vanuserühmas 16–24 on sotside toetus lausa 29,7 protsenti, aga üle 65-aastaste seas pea poole väiksem ehk 15,5 protsenti. Samas on just noored kõige passiivsemad valijad ehk sotside jaoks on võtmeküsimus, kuidas saada neid küsitlustes valida lubavad noored ka tegelikult e- või paberhääletama.

Teisel kohal jätkab Reformierakond 18,8 protsendiga ja kolmandal Isamaa 16,8 protsendiga. Mõlema partei toetus kuu varasemaga võrreldes sisuliselt ei muutunud. Kuigi Andrus Ansip loobus kandideerimast, siis Reformierakonna üldtoetusele see mõju ei avaldanud – lihtsalt oluliselt kasvas toetus Urmas Paetile, lisahääli aitas tuua ka Luukas Kristjan Ilves (2,3 protsenti), kelle nime eelmises küsitluses polnud.

Järgnevad Keskerakond ja EKRE võrdselt 13,8 protsendiga. Keskerakonna toetusnumber kuu varasemaga võrreldes ei muutunud, EKRE oma aga veidi langes (märtsis 15,4 protsenti).

Parlamendiväliste Parempoolsete toetus püsis kuuel protsendil. Samas Eesti 200 üldtoetus EP küsitluses kuu varasemaga võrreldes isegi veidi vähenes ja oli aprillis vaid 4,7 protsenti (kuu varem 5,6 protsenti).

Need kaks parteid praeguse seisuga mandaati ei saaks, sest varasematel valimistel on ühe mandaadi hind olnud vähemalt 10 protsenti üldtoetust.

Rohelised said aprilliküsitluses 1,5 protsenti toetust (kõik seni ainsana välja käidud kandidaat Evelyn Sepale).

Võimalik mandaatide jaotus: 2+2+1+1+1

Kantar Emori uuringuekspert Aivar Voog arvustas välja ka võimaliku mandaatide jaotuse.

SDE saaks kaks mandaati. Suure tõenäosusega saab sarnaselt eelmiste EP valimistega Kaljuranna tuules europarlamenti Sven Mikser, kes jäi 3,2 protsendi suuruse toetusega esimesena esikümnest välja. Mikseri edu SDE populaarsuselt kolmanda kandidaadi Katri Raigi ees on suhteliselt turvaline – Raiki lubas valida 1,4 protsenti, Jevgeni Ossinovskit 1,0 protsenti.

Ka Reformierakond liigub kahe mandaadi poole ning need saaksid aprillikuu seisuga kindlalt Urmas Paet ja pigem Hanno Pevkur. Kui Pevkur peaks osutuma valituks, aga eelistama kaitseministrina jätkata ja loobuma mandaadist, on hetkel suurimad võimalused tema järel sisse saada Luukas Kristjan Ilvesel (2,3 protsenti). Yoko Alender kogus 1,0 protsenti toetust.

Isamaa jääks aprilliseisuga napilt teisest mandaadist ilma. Kindlalt saaks Isamaa ridades europarlamenti Riho Terras. Kui siiski Isamaa peaks suutma oma toetust järgnevatel kuudel kasvatada ja teise mandaadi võtta, on vahe Urmas Reinsalu ja Jüri Ratase toetuse vahel nii väike, et sissesaaja võib otsustada väga napp häälteenamus. Populaarsuselt neljanda Isamaa kandidaadi Urve Paris Palo toetus oli 0,4 protsenti.

Keskerakond ja EKRE saaks sarnaselt märtsiküsitlusega ka aprilli seisuga mõlemad ühe mandaadi.

Euroopa Parlamendi valimisnädal on 3. juunist 9. juunini 2024.

Kantar Emor küsitles veebi- ja telefoni teel 9.–17. aprillini 1484 valimisealist kodanikku üle Eesti. Vastajale esitati valiku tegemiseks neli kandidaati iga erakonna kohta (enne küsitlust teada olnud nimekirja kolm esimest + ankur, roheliste puhul vaid Evelyn Sepp). Vastaja valis vaid ühe eelistatuima. Antud valimi suuruse juures on maksimaalne võimalik viga ± 2,3 protsenti. Vastasid vaid need valimisealised kodanikud, kes plaanivad valima minna.