Kas vastab tõele, et vabariigi valimiskomisjonile on praegu laekunud ka taotlus erakonnal Koos, et Euroopa Parlamendi valimistel saaks kandideerida ka nende esindaja Aivo Peterson?

Nii palju, kui ma tean, on see laekunud. Ei oska hetkel öelda, kas avaldus on nõuetekohane või mitte, seda veel hindama. Aga igatahes, kui seal on puudusi, siis on selle kõrvaldamiseks võimalik anda tähtaeg.

Kui avaldus on nõuetekohane, kas Eesti seadused lubavad üldse inimesel kandideerida, keda süüdistatakse praegu ka riigireetmises?

Kõik, keda süüdistatakse, nii kaua, kuni ei ole jõustunud kohtuotsust, on süütuse presumptsiooni järgi inimene süütu. Ja kõigil, kes kuriteos süüdi pole mõistetud ja vangistusega karistatud, on õigus kandideerida kõigil valimistel. Nii et saab ta valimistel osaleda küll.

Isegi siis, kui ta tegelikult on praegu vahi all?

Jah, ka vahi all. Selles mõttes süütuse presumptsioon tähendabki seda, et isegi kui inimene vahi all on, aga kui teda süüdi pole mõistetud, siis ei saa teda kurjategijaks pidada.

Kas Aivo Petersonile peab võimaldama siis ka mingi võimaluse oma vaateid tutvustada valijatele. Kas tal saab olema siis selline võimalus?

Mingisuguseid eraldi norme selle kohta, kuidas vahi all olevad inimesed peaks saama kampaanias osaleda, ette ei ole nähtud. Selles mõttes kriminaalmenetlusest tulenevad piirangud, vahialuse päris olulised suhtlemispiirangud ilmselt seda võivad päriselus suurel määral takistada, aga mingit erandit selles mõttes kriminaalmenetluses sellepärast teha ei tule, et inimene otsustanud kandideerida.

Nii et kui tal praegu on juba mingid suhtlemispiirangud, siis pelgalt seetõttu, et ta kandideerib ka valimistel, neid suhtlemispiiranguid kuidagi lõdvendama ei pea?

Ei pea, jah, nii see on.

Kui Aivo Peterson peakski osutuma niivõrd populaarseks, et ta saab ka Euroopa Parlamenti valitud, kas sellisel juhul on tal võimalus sinna Euroopa Parlamenti ka minna, arvestades, et ta praegu tegelikult on vahi all ja käib kohtuprotsess?

Sellepärast teda ekstra vahi alt vabastama ei pea. Eks selles mõttes Euroopa Parlamendi immuniteedi küsimus tuleb sel juhul ilmselt küsimuse alla nii nagu siin Euroopa Parlament on ka varem Läti ja erinevate riikide saadikute osas seda otsustanud, arutanud. Kriminaalmenetlus sellepärast lõppema ei pea iseenesest. Ja suure tõenäosusega, nii nagu praktika on näidanud, siis üldiselt süüdimõistmisega peaks see võimalus seal Euroopa Parlamendi liikmena tegutseda ka ära lõppema.

Aga siis, kui teda veel ei ole süüdi mõistetud, aga ta osutub valituks, sellisel juhul mul jäi endale arusaamatuks nüüd, kas siis on mingi Euroopa Parlamendi immuniteet või ei ole?

Nüüd nii kohe hoobilt selget vastust sellele küsimusele ma anda ei oska, kas see automaatselt laieneb ka neile, kes on valitud sel ajal, kui kriminaalmenetlus juba käib. Kas europarlament peab tegema selleks mingisuguse eraldi otsuse, et võiks jätkuda see kriminaalmenetlus. Eestis siin riigikogu valimiste puhul need varasemad kriminaalmenetlused mingisugust immuniteeti nüüd otseselt ei tekita. Aga eks kui ta vahi all viibib ja see vahi all viibimine jätkub, siis saab ta esindada oma valijaid seal vanglakambris.

Praegu on siis kandideerimise taotlus esitatud. Mitu päeva nüüd läheb igasuguste dokumentide ja paberite üle vaatamiseks? Millal peaks siis selguma, kas need on nõuetekohaselt kõik täidetud?

Viimane tähtaeg kõikvõimalikke puudusi parandada peaks tulema järgmisel laupäeval. Vabariigi valimiskomisjon koguneb kandidaate registreerima 29. aprillil, esmaspäeval. Ja siis me otsustame, kelle kandidatuuri me saame registreerida, kes jäävad registreerimata.