Kehtiva korra järgi võivad Eestis töötada kõik välismaalased, kes viibivad Eestis kas ajutise viisaga või viisavabalt ja kelle lühiajaline töötamine Eestis on registreeritud. Seda on kavas muuta nii, et edaspidi saaks lühiajaliselt Eestis töötada üksnes pikaajalise ehk 365 päeva kestva viisa alusel.

Siseministeeriumi piirivalve- ja rändepoliitika osakonna juhataja Janek Mägi selgitas, et see on tõepoolest üks võimalik meede, mida praegu ränderiskide maandamiseks kaalutakse. Tema  sõnul on praegu põhiline probleem kolmandatest riikidest pärit välismaalased, kes saabuvad Eestisse näiteks turistiviisaga või viisavabalt ja asuvad siis tööle.

"Inimene, kes tegelikult teab, et ta tahab Eestisse tulla tööle, taotleb endale turistiviisa, kasutab seda mitte-eesmärgipäraselt ning asub siin tööle. Tegelikult, kui inimene juba teab oma selget teekonda, et ta tuleb siia tööle, siis ta peab taotlema pikaajalist viisat ja see oleks täiesti korrektne," rääkis Mägi.

Põllumajandussektor pelgab, et kavandatavad muudatused teevad võõrtööjõu palkamise veelgi keerulisemaks. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajandusvaldkonna juht Ragnar Viikoja ütleb, et ainult pikaajalise viisaga töötamise lubamine pikendab tööjõu siiatulemise protsessi ja võib minna nii töötajale kui teda siia ootavale ettevõtjale kallimaks. Kasvab ka määramatus.

"Kui ta peab näiteks eelnevalt siia kohale reisima, sest tema kodukohas ei ole võimalik pikaajalist viisat taotleda, teadmata, kas taotlus rahuldatakse. See tähendab meie jaoks seda, et me jäämegi võib-olla nendest inimestest ilma, kes seda tööd võiksid teha," selgitas Viikoja.

Viikoja lisas, et ilma võõrtööjõuta oleks kodumaise köögi-ja puuvilja hind oluliselt kõrgem, sest käsitsi tegemise maht on suur ja kohalikud sellisele tööle just tormi ei jookse. Omalt poolt teevad nad ettepaneku jätta kolmandate riikide kodanikele kehtiv lühiajalise töötamise kord hooajatöödeks muutmata.

"Me ei näe seda, et see suurendaks mingisugust julgeolekuriski. Selle taustakontrolli saab ikkagi ära teha. Valdavalt kasutatakse ju ka ettevõtteid, kes tegelevad tööjõu siia toomisega. Nende vaates on mõistlikum kõik paberid korras hoida, et inimesed tuleksid siia õigetel alustel," sõnas Viikoja.

Janek Mägi kinnitas, et hooajatöötajaid muudatused ei puuduta.

"Tegelikult hooajatöötajad sinna regulatsiooni alla ei kuulu. Kui me räägime näiteks maasikakorjajatest, siis tegemist on kindlalt hooajatöötajatega, kellele see nõue ei laieneks."

Samas tõdes Mägi, et tagasiside muudatusettepanekutele on olnud valdavalt negatiivne.

"Üldiselt tööandjad on suhtunud sellesse muudatusse valdavalt negatiivselt. Aga praegu oligi eesmärk saada teada huvigruppide ja vastutavate ametite seisukohad ja vastavalt sellele me teeme valitsusele ettepanekud."

Eelnõu loodetakse suveks saata valitsusse, lisas Mägi.