Ministeerium tahab leevendada võõrtööliste Eestisse toomise reegleid
Majandusministeerium plaanib leevendada võõrtööliste Eestisse toomise reegleid. Sõltuvalt majandusolukorrast saaks tööstusettevõtted tööle võtta 1300 kuni 2500 töötajat, kui nende palk on vähemalt Eesti keskmine.
Praegu võib kvoodiväliselt tuua Eestisse välistööjõudu tingimusel, et nende palk oleks vähemalt poolteist Eesti keskmist. Puudu on aga oskustöölistest, kelle palk jääks vahemikku üks kuni poolteist keskmist palka.
"Pingioperaatorid, keemiainsenerid, toidutehnoloogid, puit- ja metallkonstruktsioonide ehitajad, kes teenivad Eesti keskmist brutokuupalka 2000+ eurot. Kindlasti ei räägi massimigratsioonist või odava tööjõu toomisest," selgitas majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.
"Meil on see valukoht Eesti keskmise brutopalga juures kuni poolteist keskmist ehk 2000 kuni 3000 euro vahemikus. See on see võimekus, mida need sektorid suudavad maksta," lisas ta.
Kui majanduskasv on kiire ja eksport kasvab, võiks välistööjõudu tuua ka rohkem kui 1300 inimest.
"Tavaolukorras räägime umbes 1000 kuni 1300 täiendavast oskustöötajast. Kui majandusel läheb paremini, siis need samad eksportivad tööstused vajavad täiendavat tööjõudu, siis räägime kuni 2000 kuni 2500 inimesest," ütles Keldo.
BLRT Grupi töötajatest umbes neljandiku moodustab välistööjõud ja ettevõtte juhatuse nõuniku Roman Vinartšuki sõnul tuleb igasugune töötajate sissetoomise reeglite lihtsustamine tööstusele kasuks. Seda enam, et naabrite juures on reeglid lihtsamad.
"On meie naabrite ja piirkonna riikides ikkagi paindlikum kui Eestis. Soomes ei ole palganõuet, Leedus ei ole kvoote, Poolas on oma raha jne. Kui kõik meie naabrid suhtuvad välistööjõusse paindlikumalt ja võimaldavad välistööjõul oluliselt lihtsamini tööd teha ja kui meie jääme piirangutesse sisse, siis on selge, et meie konkurentsivõime kahaneb," rääkis Vinartšuk.
SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori sõnul tööjõu sissetoomise reeglite lihtsustamine üksi Eesti töötlevat tööstust jalule ei tõsta.
"Kui vaatame Eesti töötlevat tööstust tervikuna, siis tegu on olnud ikkagi kahaneva haruga, kus selle panus tööhõivesse ja majandusse tervikuna on olnud pidevalt langustrendis. Ma kardan, et ainuüksi see, et natuke lihtsam on välistööjõudu sisse tuua, seda tööstuse suurt pilti väga palju ei muuda," ütles Nestor.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"