Raamat: Stalini heaks luuranud Briti spioon aitas ka Hitlerit
Ajakirjanik ja ajaloolane Robert Verkaik kirjutab oma uues raamatus, et kurikuulsa Cambridge'i viisiku liige Anthony Blunt võis teise maailmasõja ajal abistada ka Natsi-Saksamaad. Cambridge'i viisik oli luurajate võrgustik, mis spioneeris Nõukogude Liidu heaks.
Verkaik kirjutab, et Blunt võis reeta natsidele saladusi, mille tõttu sai surma tuhandeid liitlasvägede sõdureid, vahendas The Telegraph.
Verkaik leiab oma värskes raamatus "The Traitor of Arnhem", et Blunt lekitas natsidele operatsiooni Market Garden üksikasju.
Selle sõjalise operatsiooni raames plaanisid liitlased teha õhudessandi Hollandisse, mis oleks lääne vägedele avanud tee Berliini. Dessant toimus 17. septembril 1944, kuid Briti ja USA väed kohtasid natside ägedat vastupanu ja liitlased said suure kaotuse osaliseks. Liitlased kaotasid 17 000 sõdurit ning lõpuks jõudis Berliini esimesena hoopis NSVL-i armee.
Tänu Berliini vallutamisele suutis Stalin kanda kinnitada ka Ida-Saksamaal, miljonid sakslased jäid lõpuks Raudse eesriide taha.
Verkaik kirjeldab nüüd oma raamatus, kuidas Hitler ja natside juhtkond oli liitlaste plaanidest teadlik tänu Hollandi agendile, kes kandis koodnime King Kong. Samas väidab Verkaik, et natside kasuks töötas veel üks agent, kelle koodnimi oli Josephine.
Blunt ise töötas toona Briti luureteenistuses. Briti luure tegi juba 1943. aastal Bluntile ülesandeks leida üles agent Josephine.
Verkaik leiab nüüd, et Blunt jahtis iseennast. Verkaik käis arhiivides, uuris dokumente mitu aastat ja on nüüd veendunud, et Blunt ja Josephine on sama inimene. Verkaik tõi välja, et Bluntil olid olemas nii vastavad vahendid kui ka motiiv.
Blunt ise jäi ametlikult vahele alles 1979. aastal, kui selgus, et ta luuras NSVL-i heaks. Blunt suri 1983. aastal oma kodus, mis asus Londonis. Ta oli Briti monarhi kauge sugulane ning seetõttu suhtles pidevalt rikaste ja mõjuvõimsate inimestega.
Kuna Blunt oli veendunud kommunist, siis oli ta ka NSVL-i luure jaoks suurepärane sihtmärk. Juba 1930. aastatel olid kommunistlikud vaated lääneriikide tudengite seas populaarsed ning NSVL-i luure kasutas seda osavalt ära. Seetõttu pöörasid Vene kommunistid pilgu lääneriikides asuvate eliitülikoolide poole ja hakkasid sealt omale agente värbama.
Blunt hakkas kodumaad reetma kuskil 1934. aasta paiku, ta õppis siis Cambridge'i ülikoolis.
Toimetaja: Karl Kivil
