Venemaa otsustas sel aastal ära jätta 9. mail tähistatava võidupüha ajal peetud patriootilised Surematu polgu marsid, mille võimud on rakendanud oma ideoloogia teenistusse. Sellised marsid jäid ära juba eelmisel aastal. 

Lisaks jäeti ära 9. mai paraadid viies Venemaa piirkonnas, kuna Kreml kardab Ukraina droonirünnakuid. Hiljuti toimus Moskvas veel ka terrorirünnak, kui islamiriigiga seotud terroristid tapsid 144 inimest. 

"See on teist aastat, mil Surematu polgu marss jäeti ära ja paraade on julgeolekukaalutlustel piiratud. Sel aastal toimub enne võidupüha ka president Putini ametisse kinnitamine, mis toimub 7. mail. Vene juhtkonna kaalutlusi on tõenäoliselt mõjutanud ka protestide võimalikkus ja rahulolematus sõjaga Ukrainas," teatas Suurbritannia kaitseministeerium. 

Võimalik, et Kreml muretseb veel, et inimesed võtavad Surematu polgu rongkäikudele kaasa ka Ukraina sõjas hukkunud sõdurite pildid.

Marss sai alguse 2011. aastal Siberi linnas Tomskis, kui sealne ajakirjanik Igor Dmitrijev tuli ideele kanda 9. mai võidupüha rongkäigus oma Suures Isamaasõjas osalenud esivanemate portreesid. See levis ka teistesse linnadesse, 2013. aastal ka Moskvasse ning juba 2014. aastal allutati kogu liikumine Kremlile ja sellest alates on see paljuski ka võimutruuduse näitamise üritus, millel osalemine inimestele sageli ka poolkohustuslik.

Koroonapandeemia tõttu jäi marss 2020. ja 2021. aastal ära , kuid 2022. aastal toimus tavapärases formaadis.