Riigiametnike palgatabeli tipus on RIA juht
Mullu teenis riigiametnikest suurima kogupalga Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) peadirektor Margus Noormaa, kelle aasta sissetulek oli 101 260 eurot. Talle järgnesid Tallinna ringkonnakohtu esimees Villem Lapimaa, kelle aastapalk oli 97 983 eurot ja riigikohtu esimees Villu Kõve 96 773 euroga. Peaminister Kaja Kallase aastapalk oli 94 805 eurot, millega ta oli viiendal kohal.
Rahandusministeeriumi kolmapäeval avaldatud palgaandmete kohaselt oli 2023. aastal ametnike keskmine põhipalk 2407 eurot ja kogupalk 2496 eurot kuus. Andmed hõlmavad avaliku teenistuse ehk riigi ja kohalike omavalitsuste ametnike põhi- ja kogupalku.
Suurima kogupalga saajate esikolmekümnes on ligi pooled kohtunikud, 16 inimest on ametite juhid ja kantslerid. Neljandal positsioonil on maksu- ja tolliameti peadirektor Raigo Uukkivi, kes teenis mullu 95 995 eurot; kümnendal RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal Joonas Heiter, kes teenis eelmisel aastal 92 974 eurot; 13. kohal kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm (90 582 eurot); 14. kohal tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti peadirektor Kristi Talving (90 164 eurot), 15. kohal Sotsiaalkindlustusameti peadirektor Maret Maripuu (89 493 eurot).
Ministritest oli eelmise aasta kogupalk suurim neil, kes olid nii valimiste-eelse valitsuse liikmed kui jätkasid ka uues Kaja Kallase valitsuses: siseminister Lauri Läänemets (82 292), sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (82 257), kaitseminister Hanno Pevkur (82 075). Ainult uude valitsusse kuulunute kogupalk jäi 60 000 euro kanti, eelmises valitsuses töötanutel 22 000 euro juurde.
Riigiametnike palgakasv oli eelmisel aastal 9 protsenti ja omavalitsuste ametnikel ligi 13 protsenti. Palgakasvu vedasid eriteenistujad (politsei-, pääste-, vanglaametnikud, tegevväelased jt), kelle keskmine palk kasvas 14 protsenti, teatas rahandusministeerium.
Ministeeriumi kinnitusel on ametnike palgakasv pidurdunud (võrreldes eelmise aasta aprilliga on kasv 4 protsenti) ning kui viimastel aastatel on ametnike palk kasvanud Eesti keskmisega üldiselt sarnases tempos, siis 2024. aastal jääb kasv sellest maha.
Palgakasvu peatumine on tingitud 2024. aasta avaliku sektori palgafondi külmutamisest. Kui valitsuse 2022. aasta otsustega tõusis ametnike palk mullu 13 protsenti, siis palgaraha külmutamise tulemusel kasvab see tänavu 4 protsenti.
Jooksva kalendriaasta 1. aprilli seisuga on ametnike põhipalk 2434 eurot.
Rahandusministeeriumi teatel jääb 35 protsendi ametnike brutopalk alla 2000 euro, 65 protsendi ametnike palk on alla 2500 euro. Üle 4000 euro suurust palka saab 6 protsenti ametnikest.
Ministeeriumi kinnitusel on siis, kui võrrelda avaliku teenistuses ja tööturul tehtavaid sama keerukusega töid, mahajäämus avaliku teenistuse palgas keskmiselt 11 protsenti, tippspetsialistide ja -juhtide puhul 22 protsenti.
Kokku töötas eelmisel aastal riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes 19 430 ametnikku, sellest 16 462 riigiasutustes ja 2 968 omavalitsustes.
Toimetaja: Mait Ots, Jaan-Juhan Oidermaa