Omavalitsused on hakanud osavaldadest loobuma
Pärast haldusreformi muutusid mitmed senised väikevallad osavaldadeks suure omavalitsuse sees. Nii mõnelgi pool loodi need selleks, et kunagistel vallaametnikel säiliks kohapeal töö. Nüüd on hakanud osavallad senisel kujul kaduma.
Aasta lõpuks loobub osavaldadest Hiiumaa.
Kui 2017. aastal ühines Hiiumaa üheks suureks vallaks, siis loodi saarele viis osavalda. Nüüd on hiidlased otsustanud, et mõistlikum on neist loobuda.
Hiiumaa vallavolikogu esimees Anu Pielbergi taga on üheks osavaldadest loobumise põhjuseks soov tõsta töötajate palkasid.
"Üheks põhjuseks on ka see, et kindlasti on vaja tõsta töötajate, ametnike palkasid, kuna praegune majanduslik olukord on selline nagu ta siin on Eestis ja spetsialiseerumisega saabki siin tagada, et ühtlustada teenused ja tõsta ka töötajate palkasid," rääkis Pielberg.
Esmalt liikusid osavaldadest ära sotsiaaltöötajad, aasta alguses ehitus ja planeeringu spetsialistid ja aasta lõpuks liidetakse haldustegevus.
Regionaalministeeriumi nõuniku Mikk Lõhmuse sõnul olid osavallad n-ö ülemineku lahendus, et võtta ära hirmu, et kohapealt kaob ära otsustusõigus.
"Eks ole ka teada, et siin ja seal osavalla all peeti silmas võimalust seda väikest valda jutumärkides edasi pidada ja see tekitas vastuseisu osavaldade moodustamisele üldse," rääkis Lõhmus.
"Osavalla mõte oligi, et kohalikud väiksemad kogukonnad saaksid otsustusprotsessi osaleda, selleks kõige parem variant on olnud osavallakogu," lisas Lõhmus.
Lõhmuse sõnul on tänapäeval ametnike töö nii spetsiifiline, et pole mõistlik kohapeal pidada ühte ametnikku, kes peaks lahendama kõik mured ära. Kohapealsest ametnikust olulisem on osavallakogu tegutsemine.
Kaks aastat tagasi lõpetasid Rapla vallas tegevuse Juuru ja Kaiu osavallad, sest osavallakogus osalejaid nappis. Rapla vallavanema Gert Villardi sõnul oli see asjade loogiline käik.
"Ega nad tohutult aktiivsed ju ei olnud. Meil oli see õnn, et meil olid piirkonna koordinaatorid ka kahe piirkonna peale. Need piirkonna koordinaatorid vahendasid inimeste muresid, viisid siit valla teadmist piirkondadesse. Dubleerida nagu polnud mõtet. Need kogunemised olid sellised nagu vestlusringid, arutati volikogus olevaid teemasid, väga sisulist ja olulist infot seal nagu jagama ei pidanud," ütles Villard.
Pärnu linnal on kolm osavalda ja kuna tegu on väga suurel territooriumil asuva omavalitsusega, siis seni pole neist loobumist kaalutud.
"Ma olen rääkinud Soome kolleegidega ja Soomes on pika ajaloo jooksul tehtud palju omavalitsusreforme ja nad ütlevad, et ühe omavalitsuse ühtekasvamisperiood on kaks kuni kolm valimistsüklit. Ja kui me oleme täna suure haldusreformi järgses teises tsüklis, siis see on ajalooline paratamatus, millise tee me peame läbi käima," sõnas Pärnu volikogu esimees Siim Suursild.
Osavalla valitsusest on juba loobunud Märjamaa vald, Lääne-Nigulas tegeleb osavald vaid kinnisvarahalduse ja heakorraga.
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: "Aktuaalne kaamera"